Kuidas õitseda
Milleks kasvatada õpilaste resilientsust?
Resilientsus toimib vaimse heaolu soodustajana. Esiteks leevendab see stressitegurite ja raskete kogemuste mõju. Teiseks aitab see kahjustamise korral kaasa vaimse heaolu taastumisele: see võimaldab pärast tagasilööke tervena jätkata. Resilientsusesse panustamine on väga oluline. Panustamine teie enda ja teie õpilaste resilientsusse on tulemusrikas. Resilientsust saab arendada erinevatel viisidel.
Mis on resilientsus?
Kuigi "resilientsuse" puhul ei ole üht määratlust, mida kõik kasutaksid, korduvad neis kolm elementi:
- see ilmneb keerulistes olukordades
- see on protsess, mis võimaldab nii inimese kohanemist kui ka olukorra kohandamist
- see võimaldab keerulises olukorras toime tulla ja hõlbustab taastumist või paranemist
"Resilientsust võib käsitleda kui protsessi, mille kaudu inimene kohaneb edukalt stressi või ebasoodsate asjaoludega, mis teda potentsiaalselt tasakaalust välja viivad, ning mille kaudu säilitatakse või taastatakse toimetulek ja vaimne heaolu. See protsess toimub isiklike ja keskkonna ressursside tõhusa kasutamise kaudu“ (Soyez et al.,2023).
Soyez, V., Baetens, I., Theuns, P., Van Droogenbroeck, F., & Devarwaere, S. (2023). Weerbaarheid en veerkracht bij kinderen en jongeren: Conceptanalyse en ontwikkeling van een meetinstrument. Departement Cultuur, Jeugd en Media. https://publicaties.vlaanderen.be/view-file/58877
Kuidas resilentsus toimib? Võtame näiteks vedru
Tihti on leitud, et resilientsuse seletamisel on kasu vedru näitest. Allpool leiate rohkem selgitusi, võite neid julgelt oma õpilastega kasutada. (Soyez et al.,2023)
Joonis 1: Resilientsus täidab vaimse heaolu säilitamisel kahte olulist funktsiooni. Esiteks leevendab see stressitegurite ja raskete kogemuste mõju. Teiseks aitab see kahjustamise korral kaasa vaimse heaolu taastumisele: see võimaldab pärast tagasilööke tervena jätkata. Seda saab kõige paremini illustreerida vedru näitel.
Joonis 2: Ketas kujutab tagasilööki. See tagasilöök rõhub teid ja mõjutab teie toimimist (vedru). Resilientsuse leevendav mõju määrab, kui tugev on tagasilöögi mõju teie vaimsele heaolule ehk teisisõnu kui palju kokku vedru surutakse.
Joonis 3: Mingil hetkel ei vaju vedru enam rohkem kokku. See on sündmuse (või raskuse) maksimaalne mõju vedrule. Pärast seda pöördepunkti vetrub vedru tagasi ehk vedru taastub. Resilientsusest saame rääkida siis, kui vedru taastub algsele tasemele või isegi kõrgemale (kasv). See illustreerib teie toimetuleku või vaimse heaolu taastumist.
Joonis 4: Resilientsust võivad toetada nii sisemised kui ka välised ressursid. Sisemised ressursid puudutavad oskusi, probleemide lahendamise võimet, toimetulekuoskusi jne. Välised ressursid on seotud teie sotsiaalse võrgustikuga, juurdepääsuga abile jne.
Mõnikord ebaõnnestub taastumine (ajutiselt). Näiteks siis, kui elate olukorda väga intensiivselt läbi või kui tagasilöök (olgu see teiste jaoks kui tahes väike) on teie jaoks liiga tugev, näiteks selle pärast, et teil on juba olnud liiga palju teisi tagasilööke. Sellistel juhtudel on taastumine raske või vedru jääbki kokkusurutuks. Sellistel puhkudel on lisatoetus ülioluline.
Kuidas resilientsust kasvatada?
Tagasilöökidega hakkama saamine
Mõnes mõttes on resilientsus lahutamatu raskustest, tagasilöökidest või stressist. Inimese resilientsus ilmnebki, kui ta seisab silmitsi stressi või tagasilöökidega. Veelgi enam, resilientsus kasvab, kui me õpime stressi ja tagasilöökidega toime tulema.
Seda näitas Seery ja kolleegide poolt läbi viidud pikaajaline suuremahuline uuring. Inimesed, kes olid oma elus kogenud mõningaid tagasilööke, hindasid oma vaimset tervist paremaks võrreldes nii nendega, kes olid seisnud silmitsi paljude tagasilöökidega, aga ka nendega, kellel ei olnud tagasilööke ette tulnud. Esimene grupp inimesi koges vähem negatiivset stressi ja suuremat eluga rahulolu. Samuti olid nad resilientsemad: hiljutiste tagasilöökide puhul kogesid nad vähem negatiivset mõju.
Resilientsuse kasvamise üks eeldus on "võime" ületada tagasilööke. Loomulikult ei tähenda see, et peaksite hakkama endale rohkesti tagasilööke soovima ega seda, et tagasilöögid ei võiks mõjuda negatiivselt teie vaimsele heaolule. Siiski on sõnum lootustandev: tagasilöökide kogemine ei pruugi inimesi ainult negatiivselt mõjutada, nad võivad neist isegi tugevamana välja tulla (Keinan, Shrira & Shmotkin, 2012).
Keinan, G., Shrira, A., & Shmotkin, D. (2012). The association between cumulative adversity and mental health: Considering dose and primary focus of adversity. Quality of Life Research: An International Journal of Quality of Life Aspects of Treatment, Care & Rehabilitation, 21(7), 1149–1158. https://doi.org/10.1007/s11136-011-0035-0
Barger, J., Vitale, P., Gaughan, J. P., & Feldman-Winter, L. (2017). Measuring resilience in the adolescent population: a succinct tool for outpatient adolescent health. Journal of Pediatrics, 189, 201– 206 e203. https://doi.org/10.1016/j.jpeds.2017.06.030
Schiele, M. A., & Domschke, K., (2018). Epigenetics at the crossroads between genes, environment and resilience in anxiety disorders. Genes, Brain and Behavior, 17, 1–15. https://doiorg/10.1111/gbb.12423
Edukas toimetulek /resilientsusega seotud oskused
Tagasilöökidega toimetulekuks on vaja mõningaid oskusi. Paljud oskused, mis on olulised meie vaimse heaolu tugevdamiseks, aitavad kaasa ka resilientsuse suurendamisele.
Olulised oskused kuuluvad mitmesse valdkonda. Need valdkonnad kattuvad tööriistakasti "astmetega". Näiteks igapäevaelus on olulised emotsioonide ja stressi reguleerimine, paindlikkus ja tagasilöökidega toimetulek. Neid oskusi harjutades õpite järk-järgult, millest on (ja millest pole) kasu just teile. Kasvab kindlustunne, et tagasilöögi korral, saate sellest üle. Kuid oskustest üksi ei piisa. Ka olukorra ja keskkonna omadused mängivad toimetulekul rolli.
Kuidas kasvatada õpilaste resilientsust?
Resilientsus/ Eduka toimetuleku soodustamine klassis
Eespool öeldut silmas pidades otsisime võimalusi, kuidas õpetaja saaks soodustada klassi resilientsust. Soovime anda teile järgmised lähtepunktid ja harjutused, mida saate kasutada resilientsuse kasvatamiseks klassis.
Siit leiate ülevaate:
A. Olge teadlik sellest, kuidas teil läheb.
Milleks võiks olla teadlik klassis toimuvast?
- Õpilased vajavad õpetajaid, kes küsivad lihtsalt, kuidas neil läheb ja seejärel kuulavad vastuse ära, nad peavad seda inimlikult oluliseks. Me palusime oma projekti raames noortel kirjutada õpetajatele kirja sellest, mida nad vajavad. Eelnimetatu oli nende jaoks peamine.
- Enda märkamine ja analüüsimine ning võime ennast väljendada on väga olulised, see on vundamendiks, kui teie vastupidavus pannakse proovile.
- Pannes tähele, kuidas teil läheb, kuidas õpilastel läheb, saab sellest, mis toimub rääkida. Mitte iga päev ei ole täiuslik ja see on täiesti normaalne. Mõnikord on noortel ettekujutus, et kõik peab olema täiuslik ja ei tohi välja näidata, kui asjad ei lähe hästi. Ühiselt sellest rääkimine, kuidas läheb, aitab seda ettekujutust muuta, sest pidage meeles: "on okei mitte olla okei." See on meie projekti hüüdlause, pühendatud tabude murdmisele.
- Emotsioonide äratundmine, loomulikuks pidamine ja kogemine on väga olulised selleks, et saaksime neid reguleerida. Seda käsitletakse tööriistakasti teisel astmel.
- Enda mõtete, emotsioonide ja käitumise teadvustamine on kasulik, sest need kõik mõjutavad üksteist.
Mõnikord on õpetajatel keeruline esitada emotsioonide kohta küsimusi, kuid sedasi võib saada olulist info, mida tunnis arvesse võtta. On ka muid võimalusi. Näiteks võib küsida õpilaste elustiili või motivatsiooni kohta. Küsida saab kas otse või kaudselt, näiteks digivahendite kaudu. Leidke viis, mida kasutades tunnete end õpetajana mugavalt ja mis vastab teie õpilaste vajadustele. Siin on mõned näited.
Saate mitut moodi kontrollida, kuidas teil või teie õpilastel läheb. Allpool selgitame seda teemat lühidalt ning anname teile mõned vahendid ja näidisharjutused.
- Enda märkamine ja analüüsimine ning võime ennast väljendada on väga olulised, see on vundamendiks, kui teie vastupidavus pannakse proovile.
- Pannes tähele, kuidas teil läheb, kuidas õpilastel läheb, saab sellest, mis toimub rääkida. Mitte iga päev ei ole täiuslik ja see on täiesti normaalne. Mõnikord on noortel ettekujutus, et kõik peab olema täiuslik ja ei tohi välja näidata, kui asjad ei lähe hästi. Ühiselt sellest rääkimine, kuidas läheb, aitab seda ettekujutust muuta, sest pidage meeles: "on okei mitte olla okei." See on meie projekti hüüdlause, pühendatud tabude murdmisele.
- Emotsioonide äratundmine, loomulikuks pidamine ja kogemine on väga olulised selleks, et saaksime neid reguleerida. Seda käsitletakse tööriistakasti teisel astmel.
- Enda mõtete, emotsioonide ja käitumise teadvustamine on kasulik, sest need kõik mõjutavad üksteist.
Mõnikord on õpetajatel keeruline esitada emotsioonide kohta küsimusi, kuid sedasi võib saada olulist info, mida tunnis arvesse võtta. On ka muid võimalusi. Näiteks võib küsida õpilaste elustiili või motivatsiooni kohta. Küsida saab kas otse või kaudselt, näiteks digivahendite kaudu. Leidke viis, mida kasutades tunnete end õpetajana mugavalt ja mis vastab teie õpilaste vajadustele. Siin on mõned näited.
Saate mitut moodi kontrollida, kuidas teil või teie õpilastel läheb. Allpool selgitame seda teemat lühidalt ning anname teile mõned vahendid ja näidisharjutused.
"How We Feel" ehk "Mis tunne on" Aitame tunnetel olla kasuks, mitte kahjuks. Heaolu päevik
Elu võib tunduda kui emotsioonide Ameerika raudtee. Me kogeme iga päev, iga hetk mitmekesiseid emotsioone. Nende emotsioonide juhtimine viisil, mis viib üldise heaoluni, nõuab harjutamist. Rakendus "Mis tunne on" on loodud selleks, et aidata kasutajatel oma emotsioone tuvastada ja jälgida, õppida, mis neid põhjustab, avastada kasulikke emotsioonijuhtimisstrateegiaid ja tuvastada mustreid. Teadlaste, disainerite, inseneride ja terapeutide poolt loodud rakendus "Mis tunne on" aitab kasutajatel tundeid ära tunda, mõista ja reguleerida.
"Mis tunne on" kasutajad alustavad sellega, et nad märkavad, kuidas nad end hetkel tunnevad ja seejärel märgivad ära või kirjutavad üles tegurid, mis nende arvates aitavad kaasa nende praegusele emotsionaalsele seisundile. Kuna emotsioonid ei ole ei head ega halvad, antakse kasutajatele seejärel võimalus uurida videode ja tegevuste kaudu strateegiaid, kuidas nad saaksid tunda enda soovitud tundeid.
Rakenduse visuaalne disain on inspireeritud Mood Meterist, mida kasutatakse nüansirikka emotsioonisõnavara arendamise toetamiseks. Laiaulatuslikult kasutuses üle 4000 haridusasutuses lasteaedadest kuni 12. klassini 27 riigis, on Mood Meter üks neljast vahendist, mida kasutatakse Yale'i Emotsionaalse Intelligentsuse Keskuses välja töötatud RULERi raamistuses. (RULER on Yale'i Emotsionaalse Intelligentsuse Keskuses välja töötatud tõenduspõhine lähenemine sotsiaalsele ja emotsionaalsele õppele (SEL). Heitke ka sellele pilk.
| Pealkiri |
|---|
| "How We Feel" ehk "Mis tunne on" |
| Alapealkiri |
| Heaolu päevik |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| "Mis tunne on" on teadlaste, disainerite, inseneride ja psühholoogide loodud tasuta päevik teie heaolu jaoks.
Aja jooksul õpid täpseid sõnu, millega kirjeldada oma tundeid, märkad suundumusi ja mustreid ning harjutad lihtsaid strateegiaid oma emotsioonide tervislikuks reguleerimiseks. |
| Kasutamisjuhend |
| Tasuta rakenduse saab nutitelefoni allalaadida. Juhendid on rakenduses. |
| Teoreetiline taust |
| "Mis tunne on"" tootemeeskonda juhib Pinteresti kaasasutaja Ben Silbermann. Meeskonda kuuluvad praegused ja endised Pinteresti töötajad, kes on huvitatud emotsionaalselt tervislikuma maailma loomisest. Meie teadusmeeskonda juhivad dr Marc Brackett ja tema meeskond Yale'i ülikooli emotsionaalse intelligentsuse keskuses. Keskus pakub koolidele koolitusi, et aidata pedagoogidel, õpilastel ja nende peredel emotsioone paremini mõista ja hallata.
(Lisateabe saamiseks külastage veebilehte rulerapproach.org või lugege dr Bracketti raamatut "Permission to Feel". Nad on saanud inspiratsiooni emotsionaalse intelligentsuse uuringutest ja rakendajatelt, sealhulgas Peter Salovey, Jack Mayer, David Caruso ja Marvin Maurer, ning emotsiooniteaduse juhtidelt, sealhulgas James Russell, Lisa Feldman Barrett ja James Gross). |
| Kestus |
| 10 min või rohkem päevas vastavalt soovile |
| Materjal ja sisu |
| Nutitelehon ja internet |
| Veebiaadressid |
| https://howwefeel.org/ https://medicine.yale.edu/news-article/the-how-we-feel-app-helping-emotions-work-for-us-not-against-us/ |
The Greater Good Science Center'i uuringu kohaselt on olemas vähemalt 27 erinevat emotsiooni (Cowen & Keltner, 2017). Ilma emotsioonide kombinatsioone arvestamata. Kuidas saab nii paljude emotsioonide seas orienteeruda, ilma et ära eksiksime?
Vastus: tunnete rattaga
Ameerika psühholoog dr Robert Plutchik pakkus aastatepikkuse emotsioonide uurimise käigus välja, et on olemas kaheksa peamist emotsiooni, mis on aluseks kõigile teistele: rõõm, kurbus, heakskiit/nõusolek, vastikustunne, hirm, viha, üllatus ja ootusärevus/elevus. (Pollack, 2016)
Niisiis, kuigi on raske mõista kõiki 34 000 erinevat emotsiooni, saame õppida, kuidas esmaseid emotsioone tuvastada ja vastavalt sellele tegutseda. See on eriti kasulik intensiivsete tunnete hetkedel ja siis, kui mõistus ei saa jääda objektiivseks, kuna see toimib impulsiivse "võitle või põgene" reaktsiooni alusel. (Watkins, 2014)
Oskus oma emotsioone tuvastada on samuti emotsionaalse intelligentsusega seotud oskus (Salovey & Mayer, 1990). Need, kellel on see oskus kõrgel tasemel, suudavad edastada üksikasjalikumaid emotsionaalseid kogemusi ja kasutada suuremat emotsionaalset sõnavara. Uuringud on leidnud, et inimeste emotsionaalse sõnavara laiendamine võib aidata neil oma emotsioone tõhusamalt reguleerida (Kircanski et al., 2012).
Tunnete rattaga (Feeling Wheel) tegeles Gloria Willcox (1982) ja see on suurepärane lähtepunkt neile, kellel on raske oma emotsioone tuvastada.
Ratast saab kasutada järgmistel eesmärkidel:
Uurida emotsioone, mida tunnete mis tahes ajahetkel. Igapäevaseks eneserefleksiooniks, kus tuvastate päeva jooksul kogetud emotsioonid. Sügavamate ja pikemaajaliste emotsioonide uurimiseks, mis võivad teid mõjutada. Tuleb märkida, et võite kogeda samaaegselt mitmesuguseid emotsioone ja et ratast ei tohiks kasutada emotsioonide vältimiseks või "negatiivsete" emotsioonide asendamiseks "positiivsete" emotsioonidega. Selle asemel on eesmärgiks tuvastada oma emotsionaalne kogemus, aktsepteerida seda sellisena, nagu see on, ja soovi korral sellest teistele teada anda.
Kuidas "Tunnete ratast" kasutada
- Võtke "Tunnete ratas" välja, kui soovite kogetavat tunnet lähemalt uurida.
- Alustage põhiemotsioonidest rattakese keskel, nt kurbusest.
- Liikuge välimiste emotsioonide suunas ja tuvastage täpsemad emotsioonid, mida tunnete.
- Aktsepteerige, et tunnete parasjagu seda, mida tunnete ja analüüsige ennast.
- Kui soovite teistele enda tundest teada anda, tehke seda tervislikul viisil.
"Tunnete ratta" tõlgendamine
Põhiemotsioonid: Kaheksas sektoris on toodud kaheksa põhiemotsiooni: viha, ootusärevus/elevus, rõõm, heakskiit/nõusolek, hirm, üllatus, kurbus ja vastikustunne.
Vastandid: Igal põhiemotsioonil on olemas vastandemotsioon. Need põhinevad füsioloogilisel reaktsioonil, mida iga emotsioon tekitab:
- Rõõm on kurbuse vastand. Füsioloogia: Ühendus vs. taganemine
- Hirm on viha vastand. Füsioloogia: Muutu väikeseks ja poe peitu vs muutu suureks ja valjuks
- Ootus on üllatuse vastand. Füsioloogia: Uuri tähelepanelikult vs hüpake tagasi
- Vastikus on heakskiidu vastand. Füsioloogia: Tagasilükkamine vs. omaksvõtmine
Kombinatsioonid: Värvita emotsioonid kujutavad endast emotsiooni, mis on segu kahest põhiemotsioonist. Näiteks ootus ja rõõm kombineerituna moodustavad optimismi. Rõõm ja heakskiit kombineerituna moodustavad armastuse. Emotsioonid on sageli keerulised ja oskus ära tunda, millal tunne on kahe või enama erineva tunde kombinatsioon, on kasulik oskus.
Intensiivsus: Sektori vertikaalne mõõde tähistab intensiivsust - emotsioonid on seda intensiivsemad, mida lähemal on nad ratta keskpunktile. Seda näitab ka värv: mida tumedam on toon, seda intensiivsem on emotsioon. Näiteks viha kõige väiksema intensiivsusega tase on tüütus. Suurimal intensiivsuse tasemel on viha raev. Või näiteks igavuse intensiivseim vorm on vastikustunne, mis on tähistatud tumelillaga.
Oluline reegel, mida tuleb suhetes teadvustada: Kui emotsioone ei juhita, võivad need intensiivistuda. Siin peitubki emotsioonisõnavara täiendamise tarkus: see on emotsioonidega tõhusalt navigeerimise nurgakiviks. Tunnete ratas aitab meil vaadata emotsioonisõnavara laiemalt. Kirjaoskus tähendab "inimese teadmisi teatavast teemast või valdkonnast". Seega tähendab emotsionaalse kirjaoskuse suurendamine mitte ainult sõnade olemasolu emotsioonide nimetamiseks, vaid ka arusaamist, kuidas erinevad emotsioonid on omavahel seotud ja kuidas need kalduvad aja jooksul muutuma.
| Pealkiri |
|---|
| Tunnete ratas |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Tunnete ratast saab kasutada igas vanuses õpilastega, kellel on raskusi oma tunnete väljendamisega. Rattal tunde tuvastamisega saavad nad oma tunnetest teada anda. Ratta korrapärane kasutamine koolipäeva jooksul aitab lastel ja noortel näha oma tunnete muutumist ja võib aidata vähendada tunnetega seotud ärevust.
Sõltuvalt õpilaste vanusest ja pädevusest võite kasutada lihtsamat või keerulisemat ratast. |
| Kasutamisjuhend |
| Trükkige emotsiooniratas ja lõigake see paberist välja, vajaduse korralvarustage ratas seieriga, millega saab näidata, millist tunnet tuntakse. Mõnikord piisab isegi sellest, kui vestluse vormis selgitatakse erinevate emotsioonide olemust. |
| Teoreetiline taust |
| Robert Plutchik (1927- 2006) on tunnete ratta autor. Ta oli Ameerika professor ja psühholoog, kes on teinud palju uurimusi tunnete ja psühhoteraapia protsessi kohta. Plutchik eristas kuus põhitunnet. Ringi keskele olid tuttavad tunded nagu viha, hirm, rõõm. Mida kaugemale ringi keskpunktist liikuda, seda vähem intensiivne on tunne. Ratta väljastpoolt sissepoole vaadates näete näiteks, et edu toetub uhkusele ja uhkus võimsusele.
Plutchik, R. (1988). The Nature of Emotions: Clinical Implications. In: Clynes, M., Panksepp, J. (eds) Emotions and Psychopathology. Springer, Boston, MA. https://doi.org/10.1007/978-1-4757-1987-1_1 |
| Kestus |
| Olenevalt eesmärgist |
| Materjal ja sisu |
| Käärid, seier, paber, printer |
| Veebiaadressid |
| https://mentallyhealthyschools.org.uk/media/2001/emotion-wheel.pdf https://humansystems.co/emotionwheels/ https://www.6seconds.org/2022/03/13/plutchik-wheel-emotions/ https://positivepsychology.com/emotion-wheel/#what-wheel-of-emotions |
B. Ole enda vastu raskel hetkel lahke
Milleks soodustada klassis enese vastu lahke olemist?
Sageli mõistame enda üle karmimalt kohut kui teiste üle, hurjutame end oma vigade, eksimuste ja puuduste pärast. See paneb meid tundma end isoleerituna, õnnetuna ja veelgi rohkem stressis; see võib isegi tuua kaasa selle, et püüame oma enesetunnet parandada teisi inimesi halvustades. Karmi enesekriitika asemel on tervislikum reageerida iseendale lahkuse ja mõistmisega.
Enamik inimesi on enda suhtes rangemad kui teiste suhtes, seda näeme ka noorte puhul.
Näiteks, kui nad ebaõnnestuvad, tunnevad noored sageli ära hääle, mis ütleb neile: "Kas sa ei suuda kunagi midagi õigesti teha?" Teised ei ütle noorele tõenäoliselt nii, kuid ta ütleb seda ise endale.
Liigsel enesekriitilisusel on muu hulgas tugevat seost depressiooniga. Enesekriitilisus võib kergemal kujul viia sünguse ja kurbuse ning endasse mitte uskumiseni. See võib viia ka ennast täitvate ootusteni (self-fulfilling prophecy), kus noored on nii harjunud endast negatiivselt mõtlema, et nad eelistavad seltskonda, kes kinnitavad nende negatiivset minapilti, mis muidugi ei ole soodne.
Oma mõttemustrite teadvusstamine võib anda noorele ahaa-elamuse. Teada saamine, et mitmed noored mõtlevad nii, loob suurepärase võimaluse seda klassis üheskoos harjutada. Allpool on toodud mõned näited harjutuste kohta.
Teooria; Mida enda vastu lahke olemine tähendab?
Kaastunne ehk empaatia on võime olla lahkel viisil kohal ja avatud nii enda kui ka teiste valu ja kannatuste suhtes.
Teiste suhtes lahkelt kaastundlik olemine tavaliselt toimib. Kuid enda suhtes lahkelt kaastundlik olemine on sageli palju raskem. Kuid miks peaks olema teiste vastu kaastudlikum kui iseenda suhtes? Enda kohtlemine nii, nagu te kohtleksite head sõpra, kui asjad lähevad halvasti, ongi enesekaastunne.
Enesekaastunne tähendab, et suhtume endasse täpselt samamoodi ka siis, kui kogeme raskusi või ebaõnnestumisi või kui miski seoses endaga ei meeldi meile.
Ameeriklanna Kirstin Neff tegi uurimuse enesekaastunde kohta. Palju infot leiad tema kodulehelt. Loetleme allpool mõned olulised aspektid.
Enesekaastunne koosneb 3 elemendist.
Enese vastu lahke olemine tähendab leebust enese suhtes ka sellistel hetkel, mil sa ebaõnnestud või tunned, et sa ei saa hakkama. Kõik ei saa alati minna ideaalselt ja teil tuleb ette raskusi, kuid enesekriitika takistab teil olla enda suhtes leebe. Sageli ei ole te ise teadlik sellest väikesest häälest teie peas, mis kommenteerib kõikjal ja kogu aeg ehk teie sisemisest kriitikust.
Sisemise kriitiku hinnangute jagamine kolme kategooriasse võib olla kasulik:
- kriitika välimuse kohta ("sa oled selle rõiva jaoks liiga paks")
- kriitika soorituse kohta ("jälle ei pidanud sa tähtajast kinni")
- kriitika sotsiaalse käitumise kohta ("miks sa oled alati nii vaikne?")
Kui asjad ei lähe nii, nagu soovite, kaasneb sellega sageli erandlikkuse tunne. Näiteks arvate, et ainult teil on raskusi oma töö õigeaegse valmis saamisega, samas kui teie kolleegid saavad sellega hõlpsasti hakkama. Sel hetkel näeks olukorda nagu silmaklappidega. Oluline on teadvustada, et te ei ole ainus. Enese suhtes kaastundlikud inimesed tunnistavad, et kannatused ja ebaõnnestumised on osa inimeseks olemisest. Need juhtuvad meiega kõigiga ja seetõttu ei ole me oma ebaõnnestumisega üksi, vaid sarnased teistega.
Oma tundeid saab võtta sellisena, nagu nad on, mitte neid ignoreerida, kuid ka ilma enesehaletsuseta. See on tasakaalustatud viis oma tunnetega tegelemiseks, asetades oma kogemused laiemasse perspektiivi. Te jälgite oma mõtteid ja tundeid sellisena, nagu nad on, püüdmata neid alla suruda või ignoreerida. "Näiteks ei saa te tunda enese suhtes kaastunnet, kui te ignoreerite oma valu. Kuid te ei tohiks ka lasta oma tunnetel end vallutada. Märgake neid, aga samal ajal märgake ka seda kohta ja hetke, milles te reaalselt olete".
| Pealkiri |
|---|
| Enesekaastundega tutvumine kirjutamise kaudu |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Enesekaastunne vähendab häbi- ja enesekriitikatunnet, mis võib kahjustada vaimset tervist ja heaolu ning takistada isiklikku arengut. Enesekaastundlik kirjutamine võib aidata teil asendada oma enesekriitilise hääle kaastundlikuma häälega - sellisega, mis lohutab ja rahustab teid, mitte ei hakka teid puuduste eest halvustama. See nõuab aega ja harjutamist, kuid mida rohkem te sel viisil kirjutate, seda tuttavlikum ja loomulikum hakkab kaastundlik hääl tunduma ning seda lihtsam on meeles pidada, et kui te end halvasti tunnete, tuleb teil endaga sõbralikult ümber käia. |
| Kasutamisjuhend |
| Kõigepealt mõelge millegi peale, mis paneb teid ennast häbenema, tundma ebakindlalt või mitte piisavalt hästi. See võib olla midagi, mis on seotud teie isiksuse, käitumise, võimete, suhete või mõne muu eluvaldkonnaga.
Kui olete midagi välja valinud, mõtisklege selle üle, kuidas see paneb teid end tundma. Olete kurb? On teil piinlik? Olete vihane? Järgmine samm on kirjutada kiri iseendale, väljendades kaastunnet, mõistmist ja aktsepteerimist selle osa suhtes, millest mõtisklete. Väljendades kirjas oma mõtteid ja tundeid püüdke olla enda vastu lahke ja võimalikult aus. Kirjutage kõike, mis teile pähe tuleb, kuid püüdke kirjutada nii, et tunnete end jõustatuna ja rahustatuna. Pidage meeles, et keegi peale teie ei näe teie kirja ja selle harjutuse tegemiseks ei ole olemas ""õiget"" või ""valet"" viisi. |
| Teoreetiline taust |
| Neff, K. D. (2023). Self-Compassion: Theory, Method, Research, and Intervention. Annual Review of Psychology, 74:193-217. PDF |
| Kestus |
| 5-15 minutit päevas. Proovige alguses teha seda harjutust iga päev ühe nädala jooksul. Hiljem võite seda teha kord nädalas või vähemalt korra kuus - kuidas teile paremini sobib. |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| https://self-compassion.org/exercises/exercise-3-exploring-self-compassion-through-writing/ https://ggia.berkeley.edu/practice/self_compassionate_letter Podcast: https://ggia.berkeley.edu/practice/self_compassionate_letter |
| Pealkiri |
|---|
| Kuidas sa kohtleksid sõpra? |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Kui mõtlete sellele, kui lahkelt te suhtute teistesse, võib see teile meelde tuletada, et oleksite ka iseenda suhtes lahke ja et ka teie väärite heatahtlikku suhtumist. Kui suhtute endasse kaastunde ja mõistmisega - selle asemel, et ennast halvustada - aitate endal rasketest olukordadest kasvanud resilientsusega välja tulla. |
| Kasutamisjuhend |
| Research suggests that people are usually harder on themselves than they are on others. Rather than motivating them to succeed, this often makes a mistake or stressful situation even more stressful—to the point that they’ll simply avoid new or challenging experiences for fearing of failing and eliciting a new wave of self-criticism. This exercise asks you to notice the differences between the way you typically treat the people you care about and the way you typically treat yourself. It also asks you to consider why there may be differences between the two, and to contemplate what would happen if you treated yourself as compassionately as you treat others. Research suggests that treating yourself more compassionately can benefit your physical and mental health. |
| Teoreetiline taust |
| Neff, K. D. (2023). Self-Compassion: Theory, Method, Research, and Intervention. Annual Review of Psychology, 74:193-217. PDF
Haukaas RB, Gjerde IB, Varting G, Hallan HE, Solem S. A Randomized Controlled Trial Comparing the Attention Training Technique and Mindful Self-Compassion for Students With Symptoms of Depression and Anxiety. Front Psychol. 2018 May 25;9:827. doi: 10.3389/fpsyg.2018.00827. PMID: 29887823; PMCID: PMC5982936. |
| Kestus |
| 15 minutit. Kuigi aja leidmine selle harjutuse tegemiseks iga kord, kui teil on raske olukord, võib olla keeruline, võiks algne eesmärk olla proovida seda teha kord kuus. |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| Podcast: https://ggia.berkeley.edu/practice/how_would_you_treat_a_friend |
Veel enesekaastunde harjutusi: https://ggia.berkeley.edu/#filters=self-comp
C. Leia positiivset
Milleks tegeleda klassis/tundides positiivse otsimisega?
Psühholoogias keskendutakse sageli probleemidele ja sellele, kuidas neid lahendada või vähendada. Positiivne psühholoogia võtab sellest erineva seisukoha. See keskendub sellele, mida tahaksite saavutada ja milliseid omadusi saate kasutada, et soovitut saavutada. Selle fookuses on, mida te peate positiivseks, millised on teie tugevused, mille eest te olete tänulik ja palju muud.
Erinevalt traditsioonilisest psühholoogiast keskendub positiivne psühholoogia teie elu positiivsetele külgedele. Teisisõnu tugevustele. Mõelge meeldivatele emotsioonidele, positiivsetele kogemustele, headele omadustele, toredatele mõtetele ja tunnetele, mis teevad teie elu elamisväärseks. See soodustab teie heaolu ja suurendab teie resilientsust; see võimaldab teil edukalt toime tulla ja teeb teid õnneliku(ma)ks.
Pange tähele, et see ei tähenda, et te ei koge enam kurbust või raskusi. Selline käsitus oleks liiga lihtsustav. Positiivse psühholoogia mõte on, et kui keskendute oma elus positiivsetele asjadele, suudate paremini toime tulla ebaõnne, valu ja kurbusega. See kõlab loogiliselt, sest positiivsed mõtted viivad positiivsete emotsioonideni ja nende tundmine on meeldivam võrreldes negatiivsetega.
Mida see tähendab? Mida positiivne psühholoogia tähendab?
Positiivne psühholoogia on psühholoogia haru, kus keskendutakse sellele, kuhu tahaksite jõuda, mitte probleemidele ja sellele, mis ei lähe hästi. Nagu nimigi ütleb, keskendub positiivne psühholoogia asjadele, mis lähevad hästi või asjadele, mis võivad aidata kellelgi areneda. Siin saab mõelda inimese positiivsetele omadustele.
| Pealkiri |
|---|
| Kasuta enda tugevusi |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Kuigi töö enda puuduste parandamise nimel on heaoluks oluline, on oluline ka oma tugevate külgede kasvatamine ja nende kasutamine. Enda tugevuste üle mõtisklemine võib aidata meelde tuletada, et meil on olulisi positiivseid omadusi, ning see teadmine võib suurendada enesekindlust ja parandada enesehinnangut - ja seeläbi omakorda suurendada õnnetunnet. Tugevuste kasutamine võib aidata neid arendada ning nende kasutamine uutel ja erinevatel viisidel võib esile tuua, kui kasulikud need tugevused võivad olla erinevates kontekstides. |
| Kasutamisjuhend |
| Mõnikord pöörame oma nõrkustele ja puudustele rohkem tähelepanu kui tugevatele külgedele. Ometi näitavad uuringud, et isiklikele tugevustele mõtlemine võib suurendada meie õnne ja vähendada depressiooni. Selles harjutuses palutakse teil välja selgitada üks teie isiklik tugevus - positiivne omadus, mis teid iseloomustab, näiteks headus või visadus - ja mõelda, kuidas saaksite seda omadust uuel, senisest erineval viisil kasutada. Tugevuste äratundmine ja kasutamine võib neid arendada ja anda teile paremad vahendid, et tulla toime raskete olukordadega Võtke hetk aega, et mõelda ühele oma isiklikule tugevusele - näiteks loovusele, püsivusele, headusele, tagasihoidlikkusele või uudishimule. Mõelge, kuidas võiksite seda tugevust täna uuel , senisest erineval viisil kasutada. Kui valite näiteks isiklikuks tugevuseks visaduse, võiksite koostada nimekirja tegevustest, mis on teile viimasel ajal rasked olnud ja seejärel proovida mõelda, kuidas visadus aitaks neist igaühega toime tulla. Või kui valite näiteks uudishimu, võite mõelda, milliseid tegevusi proovida, mida te pole varem kunagi teinud. Pange kirja enda tugevus, mida te kavatsete kasutada ja kuidas te seda kavatsete ühe päeva (tänase) jooksul kasutada. Seejärel minge ja tehke plaan teoks - tegutsege vastavalt oma tugevusele nii sageli kui võimalik kogu päeva jooksul. Korrake ülaltoodud samme iga päev ühe nädala jooksul. Võite kasutada sama isiklikku tugevust mitmel päeval või proovida kasutada iga päev erinevat isiklikku tugevust. Nädala lõpus kirjutage, millistele isiklikele tugevustele te nädala jooksul keskendusite ja kuidas te neid kasutasite. Kirjutage üksikasjalikult, mida te tegite, kuidas te end tundsite ja mida te sellest kogemusest õppisite. |
| Teoreetiline taust |
| Seligman, M. E., Steen, T. A., Park, N., & Peterson, C. (2005). Positive psychology progress: Empirical validation of interventions. American Psychologist, 60(5), 410-421. |
| Kestus |
| Iga päev nädal aega. Päevas vajaminev aeg sõltub sellest, kuidas te otsustate oma tugevusi kasutada. |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| Link PDF-le |
| Pealkiri |
|---|
| Eesmärgi visualiseerimine |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| See harjutus tekitab tunde, et eesmärgid on saavutatavad ja hallatavad. Kui te usute, et teil õnnestub midagi saavutada, julgustab see teid selle eesmärgi nimel rohkem pingutama - suurem pingutus suurendab tõenäosust, et eesmärgi saavutamine õnnestub. Lisaks, mida rohkem kogete eduelamusi, seda enesekindlamalt suhtute tulevaste eesmärkide saavutamisse. Pidage aga meeles, et ennast ei tohi maha teha, kui tegevus kohe ei õnnestu või kui asjad ei toimi suurepäraselt. Korduva harjutamisega võite kasvatada eneseusku oma võimesse saavutada elus olulisi eesmärke ning see võib avaldada olulist mõju teie üldisele meeleolule, sest eesmärkide visualiseerimise harjutuse regulaarne sooritamine aitab teil arendada optimistlikumat mõtteviisi. |
| Kasutamisjuhend |
| Kui me seisame silmitsi hirmuäratava ülesandega, on mõnikord kõige raskem alustada. Et aidata ületada seda esialgset takistust, palutakse teil selles harjutuses kirjeldada lühiajalist eesmärki ja visualiseerida samme, mida te selle saavutamiseks ette võtate. See aitab suurendada teie kindlustunnet, et suudate eesmärgi saavutada. Usaldus oma eesmärkide saavutamise võime suhtes on optimismi põhikomponent ning uuringud seostavad seda parema tervise ja suurema õnnelikkusega, samuti madalama depressiooniga, parema stressitaluvusega ja suurema rahuloluga suhetes.
Nimetage üks eesmärk, mida soovite saavutada järgmise päeva või kahe jooksul, ja pange see lühidalt kirja. Veenduge, et eesmärk on realistlik ja ei võtaks liiga palju aega (nt "korista koridorikapp", mitte "tee suurpuhastus") ja et see oleks teie jaoks oluline (nt "veeda rohkem aega lastega", mitte "õpi tundma hariliku kärbse elutsüklit"). Et aidata visualiseerida, kuidas te selle eesmärgi saavutate, kirjutage üles sammud, mida teete. Nende sammude hulka võib kuuluda ruumi ettevalmistamine, et aidata teil motiveerituna ja keskendununa tegevuses püsida, aja planeerimine ülesande täitmiseks ja ülesande jaotamine väikesteks sammudeks. Tuletage endale meelde, et ka see sobib, kui te ei tee kõike ideaalselt või ei lõpeta kogu ülesannet. |
| Teoreetiline taust |
| Sergeant, S., & Mongrain, M. (2014). An online optimism intervention reduces depression in pessimistic individuals. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 82(2), 263-274. |
| Kestus |
| 10 minutit päevas 3 nädalat järjest |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| Link PDF-le |
| Pealkiri |
|---|
| Tähendusrikkad pildid |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Kui võtate aega, et tunda ära ja hinnata, mis muudab teie elu tähendusrikkaks ning need hetked üles pildistada, võivad pildid aidata muuta need käegakatsutavamaks ja tuletada meelde, mis on teile kõige tähtsam. Suurem tähendustunne võib omakorda innustada meid püüdlema tähtsate isiklike eesmärkide poole ning anda meile jõudu ja sihikindlust, kui me seisame silmitsi stressirohkete elusündmustega. Piltide kasutamine võib olla kasulik inimestele, kes on rohkem visuaalsed kui verbaalsed - seda peaksid terapeudid, vanemad või õpetajad meeles pidama, kui nad kavandavad noortega vestlusi elu tähenduse, eesmärgi ja väärtuste üle. |
| Kasutamisjuhend |
| Uuringud näitavad, et suurema tähenduse leidmine elus aitab inimestel toime tulla stressiga ning parandab nende üldist tervist ja heaolu - see on see, mis muudab elu elamisväärseks. Kuid elu tähenduse leidmine võib mõnikord tunduda raskesti saavutatav ülesanne. Meie igapäevaelus võib olla lihtne kaotada silmist suurt pilti - me kipume keskenduma pigem igapäevasele kui sügavalt mõtestatud asjadele.
Ometi näitavad uuringud, et kõikjal meie ümber on potentsiaalseid tähenduse allikaid, alates hetkest, mil me suhtleme teiste inimestega, kuni looduse iluni, meie töö ja asjadeni, mida me loome. See harjutus aitab teil tähendusrikkad asjad fookusesse tuua - sõna otseses mõttes. Kui pildistate ja seejärel kirjutate asjadest, mis on teie jaoks olulised, julgustab see teid pöörama rohkem tähelepanu oma elus olevatele erinevatele, nii suurtele kui ka väikestele tähenduse allikatele ning mõtlema selle üle, miks need on teie jaoks olulised. Järgmise nädala jooksul pildistage asju, mis muudavad teie elu mõttekaks või täisväärtuslikuks. Need võivad olla inimesed, kohad, esemed, lemmikloomad. Kui te ei saa neid asju pildistada - näiteks kui neid ei ole lähedal -, võite pildistada suveniire, meeldetuletusi, veebilehti või isegi muid fotosid. Püüdke teha vähemalt üheksa fotot. Nädala lõpus: Kui kasutasite digikaamerat, laadige oma fotod arvutisse üles. Kui kasutasite mittedigitaalset kaamerat, laske oma fotod ilmutada. Seejärel, kui olete kõik oma fotod kokku kogunud, võtke aega, et iga fotot vaadata ja selle üle järele mõelda. Kirjutage iga foto kohta vastus järgmisele küsimusele: "Mida see foto kujutab ja miks on see oluline?" |
| Teoreetiline taust |
| Steger, M. F, Shim, Y., Barenz, J., & Shin, J. Y. (2013). Through the windows of the soul: A pilot study using photography to enhance meaning in life. Journal of Contextual Behavioral Science, 3, 27-30. |
| Kestus |
| 15 minutit päevas ühe nädala jooksul fotode tegemiseks. Üks tund kirjutamisharjutuse tegemiseks. Kuigi iga päev ei ole vaja teha fotot, eeldage, et nädala jooksul kulub fotografeerimisele kokku 90 minutit ja kirjutamiseks veel üks tund. |
| Materjal ja sisu |
| Nutitelefon, kaamera, pliiats, paber |
| Veebiaadressid |
| Link PDF-le |
Veel harjutusi: https://ggia.berkeley.edu/#filters=optimism
Tejada-Gallardo C, Blasco-Belled A, Torrelles-Nadal C, Alsinet C. Effects of School-based Multicomponent Positive Psychology Interventions on Well-being and Distress in Adolescents: A Systematic Review and Meta-analysis. J Youth Adolesc. 2020 Oct;49(10):1943-1960. doi: 10.1007/s10964-020-01289-9. Epub 2020 Jul 18. PMID: 32683592.
Seligman, M.E., Ernst, R.M., Gilham, J., Reivich, K., &Linkins, M. (2009). Positive education: positive psychology and classroom interventions. Oxford Review of Education, 35, 293-311. doi: 10.1080/03054980902934563
D. Looge klassis ühtekuuluvuse tunne.
Kuidas soodustada klassis positiivset grupidünaamikat?
- märka grupidünaamikat
Õpilased (nagu inimesed üldse) on sotsiaalsed olendid ja vajavad turvalisi ja sooje suhteid. Positiivne rühmadünaamika klassis mängib olulist rolli õpilaste heaolu ja õpikliima seisukohalt. Pöörates tähelepanu positiivsete suhete kujundamisele klassis juba klassi komplekteerimise/õppeaasta algusest peale, aitate õpilastel end teistega koos hästi tunda.
Positiivselt meelestatud klassis on õpilased emotsionaalselt kaasatud ja võtavad vastutust. Nad teevad tõhusamalt koostööd, kasutavad kõiki oma andeid, austavad teiste õpilaste individuaalsust ja annavad ausat tagasisidet.
Negatiivselt meelestatud klassis on tõenäolisem, et õpilased vaidlevad omavahel, mässavad regulaarselt õpetaja vastu või on domineeriva õpilase poolt rõhutud. Need õpilased ei austa üksteist, ei taha koostööd teha või ei võta vastutust. Nad raiskavad oma energiat peamiselt klassis toimuvatele tülidele, mis vähendab nende võimet keskenduda õppimisele.
- grupivajadused ja grupiprotsessid
Positiivne grupiarendus loob süstemaatiliselt turvalist kliimat, milles saab olla rohkem mina ise, näidata oma haavatavatust ja seista silmitsi raskustega. Grupidünaamika seadus ütleb: "turvalised, soojad suhted saavad areneda ainult positiivselt meelestatud grupis". Mida see kaasa toob? Õpetajana saate te klassile ja seega õpilaste vaimsele heaolule suurt mõju avaldada. Õpilaste käitumist mõjutavad grupivajadused, mida ei osata alati väljendada. Kolm peamist vajadust, mis rühma dünaamikas sageli esile kerkivad on:
- kuulumine, koha leidmine klassis.
- mõju omamine klassi normide kujunemisele, millises suunas klassiga liigutakse.
- kiindumuse, toetuse ja sõpruse saamine ja andmine.
Seda, milline grupivajadus esile tuleb, klassis olemas on, saab märgata, kui kuulata õpilasi tähelepanelikult, otsida vihjeid või signaale klassis toimuvas grupiprotsessis.
Siin on mõned näited:
- milline on klassi struktuur? "Kes suhtleb kellega?" "Milliseid gruppe moodustatakse?" "Millest räägitakse?"
- millistest teemadest on turvaline rääkida? Kas me saame rääkida suhtlemisest? Või saame rääkida üksteise käitumisest ja tunnetest?
- suhe sinuga kui õpetajaga, kas nad on sinust sõltuvad, kas nad on vastupanus või saab neid panna iseseisvalt töötama.
Kui te pöörate klassi vajadustele vähe tähelepanu, kannatate hiljem tagajärgede all. Näiteks võite leida, et saate tunnis kasutada vähem aega õpetamisele, sest peate tegelema grupiprotsessidega.
Kui olete klassi vajadusi märganud, on õpetajana trikk selles, et kohandada oma õpetamismeetodid klassi vajadustega. Võite mõelda sellest kui katalüsaatorist või kiirendajast. Alguses panustate sellesse aega, kuid pärast saate sellest kasu.
- õpilased muutuvad iseseisvamaks
- õpilased annavad üksteisele kergemini tagasisidet
- õpilased näevad õpitavas oma isiklikke eesmärke.
Kui teie kui õpetaja hoolitsete klassi eest, hoolitsevad õpilased üksteise eest.
- kuidas juhtida positiivse grupi kujunemist?
Vaadake oma õpilaste käitumist läbi grupi (dünaamika) prillide ja "lugege" oma klassi.
Iga klass läbib mitu faasi, millel on tüüpilised tunnused. Nagu laev merel, läbib klass aasta jooksul mitmeid laineid: osades faasides nõuavad grupi vajadused ajutiselt palju tähelepanu. Kui te ei pööra nendele lainetele tähelepanu, võib vesi kauemaks rahutuks jääda või tõusta torm. Siis muutub keskendumine tunni eesmärkidele väga keeruliseks.
Kui te vaatate õigeid signaale, näiteks klassi koosseisu, suhtlemist teie kui õpetajaga ja arutlusteemasid, suudate märgata, millises faasis klass parasjagu on ja milline grupi vajadus on sel hetkel oluline. Sellele vajadusele reageerimine, kohandades vastavalt oma rolli ja töövorme, viib grupi kujunemist õiges suunas.
Igale faasile sobib erinev õpetaja roll. Iga rolli iseloomustavad kindlad eesmärgid ja ülesanded, mis tulevad kasuks grupi arengule. Iga faasi kirjelduses saate lugeda lähemalt, millist rolli te õpetajana mängite ning millised eesmärgid ja ülesanded sellega seotud on.
Kohandage oma õpetamismeetodeid. Valige töövormid, mis tegelevad selgesõnaliselt grupidünaamika teemadega, nagu üksteise tundmaõppimine, erinevuste väärtustamine või isikliku tagasiside andmine. Lisaks valige koostöövormid, milles on ühendatud aine sisu õppimine ja grupi kujunemine. Võidavad kõik!
Koostöö- või grupidünaamiliste töövormide puhul kasutate teadlikult ära klassi koosseisu. Te struktureerite õpilaste suhtlemist ja rolle vastavalt klassile. Nii annate neile turvalise ja õppimisvõimaluste rohke raamistiku ühiseks tööks ja õppimiseks.
Grupidünaamika faaside ajal võite märgata sotsiaal-emotsionaalse õppimise omadust: grupi arenedes tunnevad õpilased end turvaliselt üha suuremates alagruppides. Iga faasi kohta toome mõned näited sobivatest töövormidest.
Võtke grupiprotsess üheks arutlusteemaks. Suurendage klassi eneseteadlikkust, esitades õigeid küsimusi ja kasutades aktiivse analüüsi vorme. Teadlikkus aitab õpilastel võtta grupi moodustamise eest rohkem vastutust, ja seda positiivses mõttes.
Selles faasis ei ole klass veel kokku tulnud, aga on juba olemas klassikaaslaste kujutluses. Õpilastel on ootused selle kohta, milliseks klass kujuneb ja kuidas nad võiks või peaks käituma. Sageli määrab selles faasis klassi koosseisu juhtkond. Tal on siin esimene võimalus algatada positiivne grupi kujunemine.
Kuidas faasi ära tunda?
Õpilased sõltuvad täielikult informatsioonist ja juhistest, mida nad saavad koolist ja õpetajalt.
Õpilased tahavad algusest peale klassi sobituda ja esitavad endale selliseid küsimusi nagu: "Milline saab olema klassi õhkkond?", "Kas ma meeldin klassikaaslastele?", "Millised on õpetajad?"..... See etapp võib tekitada pingeid ja ebakindlust.
Mis on sinu roll?
Teie olete grupiprotsessi kavandaja, saate arvestada positiivse grupi moodustamise aspektidega enne grupi esimest kohtumist.
Meetodid / töövorm
Parem ennetada kui ravida! Õpilasi pannakse sageli ühtekokku õppimise või korraldusega seotud põhjustel. Siiski tasub klassi komplekteerimisel kaaluda, millist dünaamikat te teatud õpilased kokku panemisega tekitate. Otsused õpilaste kokku panemise või eraldamise kohta tehakse tavaliselt alles siis, kui asjad on juba valesti läinud. Mõelge koos oma kooli meeskonnaga läbi, milliseid probleeme, veaohtlikke kohti ja positiivseid võimalusi on oodata. Millised õpilaste kombinatsioonid omavahel (ei) klapiks?
Kui ennetamine ei ole võimalik, kohandage! Klass on kokku pandud ja te teate õpilaste nõrku külgi, võimalikke probleeme ja võimalusi. Mida saate teha, et tulla toime potentsiaalselt keerulise grupidünaamikaga? Võite valida, kas anda neile gruppidele algusest peale ja kogu aasta jooksul näiteks rohkem aega positiivseks tutvumiseks, ühiste kokkulepete sõlmimiseks või positiivsete sotsiaalsete oskuste õpetamiseks.
Kujunemisfaasis tutvuvad õpilased üksteisega ja katsetavad, kuidas käituda, et kuuluda teiste hulka. See faas toimub peamiselt kooliaasta alguses, kuid võib lühiajaliselt korduda ka pärast koolivaheaega või õpilaste klassiga liitumisel või klassist lahkumisel.
Kuidas faasi ära tunda?
Klassi struktuur koosneb üksikisikutest või turvalistest duodest ja triodest. Õpilased moodustavad need duod ja triod väliste sarnasuste, näiteks hobide, muusikavaliku või riietusstiili põhjal.
Mõnikord käituvad õpilased sobimatult, et klassi sobituda. Näiteks käituvad nad ebaviisakalt, sest teavad, et kaasõpilased vaatavad.
Õpilased sõltuvad väga palju sinust kui õpetajast, et saada praktilist teavet ja infot, millised käitumisnormid kehtivad. Seetõttu on nad valvel ja jälgivad tähelepanelikult, kuidas te suhtlete ja reageerite. Nad on väga tundlikud võrdse/õiglase kohtlemise suhtes.
Arutelud on pealiskaudsed ja sageli räägitakse ülesandest, tulemusest, oskustest või teadmistest. Suures rühmas ei ole veel turvaline midagi isiklikku öelda.
Õpilased hoiavad eriarvamused esialgu enda teada, et säilitada rahu või kuna nad kardavad, mida teised neist arvavad.
Mis on sinu roll?
Te olete grupi juht.
Selles faasis annate grupiprotsessidele õige suuna positiivsete normide kehtestamisega. Samal ajal saate muuta klassi vastupidavamaks võimalikele tulevastele raskustele. Te rajate vundamendi, millele saate hiljem raskematel aegadel toetuda, mistõttu räägitakseselle faasist sageli kui "kuldsetest nädalatest". Võtke vastutus ja kehtestage kokkulepped ja reeglid, te tänate ennast hiljem!
Meetodid / töövorm
- Toetage emotsionaalset turvalisust ja sidet, nt õpilaste üksteisele positiivselt tutvustamise kaudu;
- Andke infot ja looge selgust ning sõlmige kokkuleppeid;
- Näidake head eeskuju: tehke oma sõnade järgi!
- Õpetage sotsiaalseid oskusi ja kehtestage positiivseid norme;
- Kasutage koostööl põhinevaid õpetamismeetodeid.
| Pealkiri |
|---|
| Sissejuhatus, ühenduse loomine ja jõustamine |
| Lühikirjeldus |
| Allkirjeldatud tegevused aitavad õpilastel üksteist positiivselt tundma õppida. Samuti suurendavad need klassi omavahelist sidusust ja positiivset enesehinnangut. Kujunemisfaasis on oluline tutvustada õpilasi üksteisele selge struktuuri raames ja soodustada seotust. Allpool toodud tegevused suurendavad omavahelist seotust ja rühma positiivset enesehinnangut.
Millal kasutada? Neid tegevusi võib kasutada tunni alguses või ergutuspausi ajal. Oluline on, et õpetajana tegutseksite tegevuse juhina, pakkudes selgust ja struktuuri, nii ülesande täitmise kohta kui ka omavahel viisaka suhtlemis kohta. See tagab õpilaste jaoks turvalisuse. |
| Kasutamisjuhend |
| Näide 1 Igale õpilasele on klassis üles riputatud tühi A4 leht, millel on õpilase nimi ja järgmine tekst: see leht peaks olema täis, kuid õpilane ei tohi sellele ise kirjutada. Õpilased käivad klassis ringi. Nad moodustavad spontaanselt paarid ja vahetavad omavahel erinevaid fakte enda kohta. Paariline kirjutab fakti õpilase lehele. Paar, kes 10 minuti jooksul üksteise kohta kõige rohkem fakte kogus, on "võitnud". Näide 2 Paluge õpilastel vastata olukordadele või väidetele, et üksteist paremini tundma õppida. Selleks saab kasutada mitmeid variante:
|
| Veebiaadressid |
| Sissejuhatus, ühenduse loomine ja jõustamine |
Mõjutamisfaasis soovivad õpilased, et nende arvamus ja huvid loeksid ja nad tunnevad end klassi eest vastutavana. Õpilased tahavad mõjutada sündmuste käiku klassis. Nad teevad seda oma arvamuse eest seismise kaudu; nad oskavad nimetada klassis olevaid erimeelsusi. Need toovad mõnikord kaasa konflikte ja pingeid. Sageli ei puuduta klassiarutelud mitte teema või olukorra sisu, vaid pigem seda, kes on selle eest vastutav.
Kuidas seda faasi ära tunda?
Õpilased jagunevad rühmadesse või klikkidesse, mis sageli on omavahel eriarvamusel või konkureerivad. Nad otsivad liitlasi ja vastaseid. Õpilased vaidlevad ägedalt, näiteks vahetunnis juhtunu või teie poolt neile esitatud ettepanekute üle. Selle eesmärgiks ei ole välja selgitada, kelle on õigus, vaid ennast õigustada. Võitlus mõjuvõimu pärast võib häirida koostööd ja õppimist.
Seda faasi nimetatakse mõnikord grupi murdeeaks. Õpilased osutavad teile kui õpetajale passiivset või aktiivset vastupanu. Nad lükkavad edasi suurema vastutuse ja iseseisvuse omandamist. Nad tahavad oma standardid teie standardite kõrvale/vastu asetada.
Õpilased tunnevad mõnikord, et "see on raske" ja "alati tõuseb tüli", kui klass töötab koos või millegi üle arutleb.
Klassis räägitakse rollide jaotusest, kokkulepetest, kuidas jõuda otsuseni, pingetest ja pettumustest. Klikkides räägitakse taga teisi õpilasi ja õpetajaid.
Nii teie kui ka õpilaste jaoks võib see etapp olla raske periood: võib tekkida palju vastasseisu ja asjad lähevad raskeks. Selles faasis tundub, et grupp taandareneb, õppeedukus väheneb, ühtehoidmine paistab kaduvat, kuid ärge laske end eksitada: klass vajab seda tormilist faasi, et kasvada iseseisvaks.
Mis on sinu roll?
Te olete protsessi juht, kindel kalju keset tormi.
Meetodid / töövorm
Jääge rahulikuks ja kindlalt. Õpilaste ülereageerimine ja vastupanu on osa sellest faasist ja keskenduvad teie kui õpetaja rollile, seega ärge võtke neid isiklikult. Jätkake aktiivselt kuulamist, mida õpilased tahavad teile öelda.
- Toetage õpilasi erinevuste väärtustamisel ja konfliktidega konstruktiivselt toime tulemisel.
- Soodustage klassi eneseorganiseerimist valides töötamise meetodeid ja võimaldage läbirääkimisi: soodustage vastutuse ja rollide jagamist ja ülevõtmist, kokkulepete sõlmimist, otsuste tegemist ja õpitud sotsiaalsete oskuste kasutamist.
- Vaheldage rühmade kosseisu ja kutsuge õpilasi üles töötama koos klassikaaslastega, kellega nad vähem suhtlevad.
Selles faasis on õpilased avatud teiste isiklike lugude ja omaduste suhtes, mis on nende vaheliste erinevuste taga. Psühholoogiline turvalisus klassis on nüüd piisavalt suur, et käitumist, tundeid avatult arutada. Õpilased töötavad rahulikumalt, tõhusamalt ja tihedamalt koos eesmärkide nimel.
Kuidas faasi ära tunda?
Õpilased loovad suhteid teisi õpilasi väljaspool oma endist klikki. Nad on avatud rühmade vahetamisele. Seda tehes tunnevad õpilased, et kuigi kõik on erinevad, on kõik võrdsed ja väärtuslikud. See toob kaasa kokkuhoidvama klassi.
Klass töötab koos tõhusamalt ja saavutab pingevabas õhkkonnas paremaid õpitulemusi. Õpilased kasutavad üksteise andeid ja ideid paremini ära. Nad julgevad anda ja saada ausat ja konstruktiivset tagasisidet. Samuti on neil rohkem energiat, et keskenduda ülesandele. Lisaks sellele taastub õpilastel huvi õpetaja isiku ja tema kui ainealase eksperdi teadmiste vastu.
Klassis on rohkem turvalisust ja saab arutada sügavamaid teemasid, näiteks käitumist, tundeid, isiklikke eesmärke, konflikte ja käitumise tagamaaks olevaid motiive.
Mis on sinu roll?
Te olete grupile väljakutseid loova juhi rollis.
Meetodid / töövorm
Andke (all)rühmadele üha rohkem vastutust ja iseseisvust kasutades koostöövorme.
Aidake klassil saavutada nii õpilaste individuaalseid kui ka klassiüleseid eesmärke oma aine raames. Nii õpetate õpilastele, et nad võtaksid rohkem kontrolli oma õpiprotsessi üle.
Võtke aega, et arutada ülesandeid, mille puhul õpilased töötavad hiljem koos, ja andke neile võimalus anda üksteisele tagasisidet. Tagasiside on oluline katalüsaator õppeprotsessis, nii ainealaste kui ka sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste osas. See annab enesekohaseid teadmisi ja vihjeid järgmiste vajalike õppetükkide kohta. Selles faasis annavad õppijad kõige rikkalikumalt infot ja on info vastuvõtmisele kõige avatumad. Seega kasutage seda võimalust täielikult ära.
Kui kooliaasta lõpp on lähenemas, valmistub grupp laiali minema. Üleminek järgmisesse õppeastmesse, gümnaasiumisse või ülikooli, muudab lõpu veelgi lõplikumaks. Positiivselt meelestatud gruppide liikmetel võib olla kahju, et grupp laiali läheb ja nad võivad selle ennetamiseks mõru pilli magusamaks teha.
Kuidas faasi ära tunda?
Õpilased seavad asju perspektiivi: nad ei pidanudki seda gruppi tegelikult nii suurepäraseks, teised sõbrad on veel lahedamad, nad on rõõmsad, et grupp lõpuks laguneb, ...
Või siis hoiavad õpilased veel tihedamalt kokku ja lükkavad hüvastijätmist edasi. Näiteks sellega, et nad on kooliaasta viimastel päevadel lahutamatud: lamavad tihedalt kõrvuti murul, veedavad pärast tunde koos aega, ... Kõik lepivad kokku, et (varsti) toimub klassikokkutulek.
On ka võimalus, et normid ja kokkulepped hääbuvad, sest õpilased mõtlevad, mis tähtsust on reeglitel enam on, kui grupp niikuinii varsti laguneb?
Mis on sinu roll?
Teie juhite protsessi, kuidas jätta sobival viisil üksteisega hüvasti.
Meetodid / töövorm
Hinnake koos klassiga saavutatud eesmärke ja meetodeid.
Vaadake tagasi kogu õppeaasta jooksul toimunud sündmustele.
Tuletage meelde, milline tähendus on olnud koostööl õpilaste jaoks ja toetage neid tegelikul hüvastijätmisel.
Jätke hüvasti kasutades rituaali või korraldades õpilastele mingi meene klassi kuulumisest.
English 
German 
Dutch 
Estonian 
Spanish