Kuidas edukalt toime tulla
Milleks kasvatada õpilaste resilientsust?
Resilientsus toimib vaimse heaolu soodustajana. Esiteks leevendab see stressitegurite ja raskete kogemuste mõju. Teiseks aitab see kahjustamise korral kaasa vaimse heaolu taastumisele: see võimaldab pärast tagasilööke tervena jätkata. Resilientsusesse panustamine on väga oluline. Panustamine teie enda ja teie õpilaste resilientsusse on tulemusrikas. Resilientsust saab arendada erinevatel viisidel.
Mis on resilientsus?
Kuigi "resilientsuse" puhul ei ole üht määratlust, mida kõik kasutaksid, korduvad määratlemisel kolm elementi:
- see ilmneb keerulistes olukordades
- see on protsess, mis võimaldab nii inimese kohanemist kui ka olukorra kohandamist
- see võimaldab keerulises olukorras toime tulla ja hõlbustab taastumist või paranemist
"Resilientsust võib käsitleda kui protsessi, mille kaudu inimene kohaneb edukalt stressi või ebasoodsate asjaoludega, mis teda potentsiaalselt tasakaalust välja viivad, ning mille kaudu säilitatakse või taastatakse toimetulek ja vaimne heaolu. See protsess toimub isiklike ja keskkonna ressursside tõhusa kasutamise kaudu“ (Soyez et al.,2023).
Soyez, V., Baetens, I., Theuns, P., Van Droogenbroeck, F., & Devarwaere, S. (2023). Weerbaarheid en veerkracht bij kinderen en jongeren: Conceptanalyse en ontwikkeling van een meetinstrument. Departement Cultuur, Jeugd en Media. https://publicaties.vlaanderen.be/view-file/58877
Kuidas resilentsus toimib? Võtame näiteks vedru
Tihti on leitud, et resilientsuse seletamisel on kasu vedru näitest. Allpool leiate rohkem selgitusi, võite neid julgelt oma õpilastega kasutada. (Soyez et al.,2023)
Joonis 1: Resilientsus täidab vaimse heaolu säilitamisel kahte olulist funktsiooni. Esiteks leevendab see stressitegurite ja raskete kogemuste mõju. Teiseks aitab see kahjustamise korral kaasa vaimse heaolu taastumisele: see võimaldab pärast tagasilööke tervena jätkata. Seda saab kõige paremini illustreerida vedru näitel.
Joonis 2: Ketas kujutab tagasilööki. See tagasilöök rõhub teid ja mõjutab teie toimimist (vedru). Resilientsuse leevendav mõju määrab, kui tugev on tagasilöögi mõju teie vaimsele heaolule ehk teisisõnu kui kokku vedru surutakse.
Joonis 3: Mingil hetkel ei vaju vedru enam rohkem kokku. See on sündmuse (või raskuse) maksimaalne mõju vedrule. Pärast seda pöördepunkti vetrub vedru tagasi ehk taastub. Resilientsusest saame rääkida siis, kui vedru tõuseb algsele tasemele või isegi kõrgemale (kasv). See illustreerib teie toimetuleku või vaimse heaolu taastumist.
Joonis 4: Resilientsust võivad toetada nii sisemised kui ka välised ressursid. Sisemised ressursid puudutavad oskusi, probleemide lahendamise võimet, toimetulekuoskusi jne. Välised ressursid on seotud suhete võrgustikuga, juurdepääsuga abile jne.
Mõnikord ebaõnnestub taastumine (ajutiselt). Näiteks siis, kui elate olukorda väga intensiivselt läbi või kui tagasilöök (olgu see teiste jaoks kui tahes väike) on teie jaoks liiga tugev, näiteks selle pärast, et teil on juba olnud liiga palju teisi tagasilööke. Sellistel juhtudel on taastumine raske või vedru jääbki kokkusurutuks. Sellistel puhkudel on lisatoetus ülioluline.
https://www.gezondleven.be/themas/mentaal-welbevinden/veerkracht
Mõned võimalused, kuidas seda teemat õpilastega käsitleda:
- Kutsuge õpilasi üles mõtlema sõna "resilientsus" (vastupidavus, kohanemisvõime) tähendusest. Millise pildi nad selle illustreerimiseks joonistaksid? Anna õpilastele võimalus pilt joonistada (u 5 minuti jooksul).
- Selgitage resilientsuse ideed kasutades vedru näidet. Arutage, kas ja kuidas õpilaste joonistused sellega kokku sobivad või sellest erinevad.
- Jaotage õpilased rühmadesse, kus nad saavad arutada, millised sisemised ja välised ressursid toetavad nende resilientsust. Paluge igal rühmal tuua välja kolm võimalust, kuidas kasvatada ressursse, mis toetavad nende resilientsust.
- Kirjutage õpilaste poolt välja toodud võimalused tahvlile. Arutlege kõige populaarsemate ideede üle ja lisage omalt poolt võimalusi, mida õpilased ei nimetanud.
- Tunni lõpuks paluge igal õpilasel mõtleda, kuidas nad ise saavad oma ressursse kasvatada. Pakkuge soovijatele võimalust oma mõtteid jagada.
Kuidas resilientsust kasvatada?
Tagasilöökidega hakkama saamine
Mõnes mõttes on resilientsus lahutamatu raskustest, tagasilöökidest või stressist. Inimese resilientsus ilmnebki, kui ta seisab silmitsi stressi või tagasilöökidega. Veelgi enam, resilientsus kasvab, kui me õpime stressi ja tagasilöökidega toime tulema.
Seda näitas Seery ja kolleegide poolt läbi viidud pikaajaline suuremahuline uuring. Inimesed, kes olid oma elus kogenud mõningaid tagasilööke, hindasid oma vaimset tervist paremaks võrreldes nii nendega, kes olid seisnud silmitsi paljude tagasilöökidega, aga ka nendega, kellel ei olnud tagasilööke ette tulnud. Esimesena nimetatud grupp inimesi koges vähem negatiivset stressi ja suuremat eluga rahulolu. Samuti olid nad resilientsemad: uued tagasilöögid mõjutasid neid vähem negatiivselt.
Resilientsuse kasvamise üks eeldus on võimekus ületada tagasilööke. Loomulikult ei tähenda see, et peaksite hakkama endale rohkesti tagasilööke soovima ega seda, et tagasilöögid ei võiks mõjuda negatiivselt teie vaimsele heaolule. Siiski on sõnum lootustandev: tagasilöökide kogemine ei pruugi inimesi ainult negatiivselt mõjutada, nad võivad neist isegi tugevamana välja tulla (Keinan, Shrira & Shmotkin, 2012).
Keinan, G., Shrira, A., & Shmotkin, D. (2012). The association between cumulative adversity and mental health: Considering dose and primary focus of adversity. Quality of Life Research: An International Journal of Quality of Life Aspects of Treatment, Care & Rehabilitation, 21(7), 1149–1158. https://doi.org/10.1007/s11136-011-0035-0
Barger, J., Vitale, P., Gaughan, J. P., & Feldman-Winter, L. (2017). Measuring resilience in the adolescent population: a succinct tool for outpatient adolescent health. Journal of Pediatrics, 189, 201– 206 e203. https://doi.org/10.1016/j.jpeds.2017.06.030
Schiele, M. A., & Domschke, K., (2018). Epigenetics at the crossroads between genes, environment and resilience in anxiety disorders. Genes, Brain and Behavior, 17, 1–15. https://doiorg/10.1111/gbb.12423
Edukas toimetulek /resilientsusega seotud oskused
Tagasilöökidega toimetulekuks on vaja mõningaid oskusi. Paljud oskused, mis on olulised meie vaimse heaolu tugevdamiseks, aitavad kaasa ka resilientsuse suurendamisele.
Olulised oskused kuuluvad mitmesse valdkonda. Need valdkonnad kattuvad tööriistakasti "astmetega." Näiteks igapäevaelus on olulised emotsioonide ja stressi reguleerimine, kohanemisvõime ja tagasilöökidega toimetulek. Neid oskusi harjutades õpite järk-järgult, millest on (ja millest pole) kasu just teile. Kasvab kindlustunne, et tagasilöögi korral, saate sellest üle. Kuid oskustest üksi ei piisa. Ka olukorra ja keskkonna omadused mängivad toimetulekul rolli.
Kuidas kasvatada õpilaste resilientsust?
Resilientsus /Eduka toimetuleku soodustamine klassis
Eespool öeldut silmas pidades otsisime võimalusi, kuidas õpetaja saaks soodustada klassi resilientsust. Soovime anda teile järgmised lähtepunktid ja harjutused, mida saate kasutada resilientsuse kasvatamiseks klassis.
Siit leiate ülevaate:
Milleks võiks olla teadlik klassis toimuvast?
- Õpilased vajavad õpetajaid, kes küsivad lihtsalt, kuidas neil läheb ja seejärel kuulavad vastuse ära, nad peavad seda inimlikult oluliseks. Me palusime oma projekti raames noortel kirjutada õpetajatele kirja sellest, mida nad vajavad. Eelnimetatu oli nende jaoks peamine.
- Enda märkamine ja analüüsimine ning võime ennast väljendada on väga olulised, see on vundamendiks, kui teie vastupidavus pannakse proovile.
- Pannes tähele, kuidas teil ja õpilastel läheb, saab sellest, mis toimub, rääkida. Mitte iga päev ei ole täiuslik ja see on täiesti normaalne. Mõnikord on noortel ettekujutus, et kõik peab olema täiuslik ja ei tohi välja näidata, kui asjad ei lähe hästi. Ühiselt sellest rääkimine, kuidas päriselt läheb, aitab seda ettekujutust muuta, sest pidage meeles: "on okei, kui ei ole okei." See on meie projekti hüüdlause ja pühendatud tabude murdmisele.
- Emotsioonide märkamine, loomulikuks pidamine ja kogemine on oluline selleks, et saaksime neid reguleerida. Kuidas seda teha, käsitletakse tööriistakasti teisel astmel.
- Enda mõtete, emotsioonide ja käitumise teadvustamine on kasulik, sest need kõik mõjutavad üksteist.
Mõnikord on õpetajatel keeruline esitada emotsioonide kohta küsimusi, kuid sedasi võib saada olulist info, mida tunnis arvesse võtta. On ka muid võimalusi. Näiteks võib küsida õpilaste elustiili või huvide kohta. Küsida saab kas otse või kaudselt, näiteks digivahendite abil. Leidke viis, mida kasutades tunnete end õpetajana mugavalt ja mis vastab teie õpilaste vajadustele. Siin on mõned näited.
Saate mitut moodi küsida, kuidas teil ja teie õpilastel läheb. Allpool selgitame seda teemat lühidalt ning anname teile mõned vahendid ja näidisharjutused.
Rakendus "How We Feel" ehk "Mis tunne on": Aitame tunnetel olla meile kasuks, mitte kahjuks. Heaolu päevik
Rakendus "Mis tunne on" on üks võimalus emotsioonidel silma peal pidamiseks. Elu võib tunduda kui emotsioonide Ameerika raudtee. Me kogeme iga päev, iga hetk mitmekesiseid emotsioone. Nende emotsioonide juhtimine viisil, mis viib üldise heaoluni, nõuab harjutamist. Rakendus "Mis tunne on" on loodud selleks, et aidata kasutajatel oma emotsioone tuvastada ja jälgida, õppida, mis neid põhjustab, avastada kasulikke emotsioonijuhtimisstrateegiaid ja tuvastada mustreid. Teadlaste, disainerite, inseneride ja terapeutide poolt loodud rakendus "Mis tunne on" aitab kasutajatel tundeid ära tunda, mõista ja reguleerida.
"Mis tunne on" kasutajad alustavad sellega, et nad märkavad, kuidas nad end hetkel tunnevad ja seejärel märgivad ära või kirjutavad üles tegurid, mis nende arvates aitavad kaasa nende praegusele emotsionaalsele seisundile. Kuna emotsioonid ei ole ei head ega halvad, antakse kasutajatele seejärel võimalus uurida videode ja tegevuste kaudu strateegiaid, kuidas nad saaksid juhtida enda emotsioone soovitud suunas.
Rakenduse visuaalne disain on inspireeritud Tunnete mõõdupuust (Mood Meter), mida kasutatakse nüansirikka emotsioonisõnavara arendamisel. Tunnete mõõdupuu on leidnud laialdast kasutust üle 4000 haridusasutuses lasteaedadest kuni 12. klassini 27 riigis. Tunnete mõõdupuu on üks neljast vahendist, mida kasutatakse Yale'i Emotsionaalse Intelligentsuse Keskuses välja töötatud tõenduspõhises lähenemises sotsiaalsele ja emotsionaalsele õppele (SEL). Lähenemise nimeks on RULER.
Soovitades õpilastele rakendusi, hoolitsege selle eest, et peate kinni kooli andmekaitsereeglitest.
| Pealkiri |
|---|
| "How We Feel" ehk "Mis tunne on" |
| Alapealkiri |
| Heaolu päevik |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| "Mis tunne on" on teadlaste, disainerite, inseneride ja psühholoogide loodud tasuta päevik emotsionaalse heaolu suurendamiseks.
Aja jooksul õpitakse sõnu, millega täpselt kirjeldada oma tundeid, märgatakse kalduvusi ja mustreid ning harjutatakse lihtsaid ja toimetulekut toetavaid strateegiaid oma emotsioonide juhtimiseks. |
| Kasutamisjuhend |
| Tasuta rakenduse saab nutitelefoni allalaadida. Juhendid on rakenduses. |
| Teoreetiline taust |
| "Mis tunne on"" tootemeeskonda juhib Pinteresti kaasasutaja Ben Silbermann. Meeskonda kuuluvad praegused ja endised Pinteresti töötajad, kes on huvitatud emotsionaalselt tervema maailma loomisest. Meie teadusmeeskonda juhivad dr Marc Brackett ja tema meeskond Yale'i ülikooli emotsionaalse intelligentsuse keskuses. Keskus pakub koolidele koolitusi, et aidata pedagoogidel, õpilastel ja nende peredel emotsioone paremini mõista ja hallata.
(Lisateabe saamiseks külastage veebilehte rulerapproach.org või lugege dr Bracketti raamatut "Permission to Feel". Nad on saanud inspiratsiooni emotsionaalse intelligentsuse uuringutest ja rakendajatelt, sealhulgas Peter Salovey, Jack Mayer, David Caruso ja Marvin Maurer, ning emotsiooniteadlastelt juhtidelt, sealhulgas James Russell, Lisa Feldman Barrett ja James Gross). |
| Kestus |
| 10 min või rohkem päevas vastavalt soovile |
| Materjal ja sisu |
| Nutitelehon ja internet |
| Veebiaadressid |
| https://howwefeel.org/ https://medicine.yale.edu/news-article/the-how-we-feel-app-helping-emotions-work-for-us-not-against-us/ |
The Greater Good Science Center'i uuringu kohaselt on olemas vähemalt 27 erinevat emotsiooni (Cowen & Keltner, 2017). Ilma emotsioonide kombinatsioone arvestamata. Kuidas saab nii paljude emotsioonide seas orienteeruda, ilma et ära eksiksime?
Vastus: tunnete rattaga
Ameerika psühholoog dr Robert Plutchik pakkus aastatepikkuse emotsioonide uurimise käigus välja, et on olemas kaheksa peamist emotsiooni, mis on aluseks kõigile teistele: rõõm, kurbus, heakskiit/nõusolek, vastikustunne, hirm, viha, üllatus ja ootusärevus/elevus. (Pollack, 2016)
Niisiis, kuigi on raske mõista iga emotsiooni 34 000 erineva hulgast, saame õppida, kuidas peamisi emotsioone ära tunda ja vastavalt sellele tegutseda. See on eriti kasulik, kui tunded on tugevad ja mõtlemine ei saa jääda objektiivseks, kuna vallandub impulsiivne "võitle või põgene" reaktsioon. (Watkins, 2014)
Oskus oma emotsioone ära tunda on seotud emotsionaalse intelligentsusega (Salovey & Mayer, 1990). Need, kellel on see oskus kõrgel tasemel, suudavad oma emotsionaalseid kogemusi üksikasjalikumalt kirjeldada ja nad kasutavad suuremat emotsionaalset sõnavara. Uuringud on leidnud, et inimeste emotsionaalse sõnavara arendamine võib aidata neil oma emotsioone tõhusamalt juhtida (Kircanski et al., 2012).
Tunnete ratta disainis Gloria Willcox (1982) ja see on suurepärane abivahend neile, kellel on raske oma emotsioone ära tunda.
Ratast saab kasutada järgmistel eesmärkidel:
Uurida emotsioone, mida tunnete mis tahes ajahetkel. Igapäevaseks eneserefleksiooniks, kus tuvastate päeva jooksul kogetud emotsioonid. Sügavamate ja pikemaajaliste emotsioonide uurimiseks, mis võivad teid mõjutada. Seejuures on oluline teada, et võite kogeda samaaegselt mitmesuguseid emotsioone ja et ratast ei tohiks kasutada emotsioonide vältimiseks või "negatiivsete" emotsioonide asendamiseks "positiivsete" emotsioonidega. Eesmärgiks on ära tunda oma emotsionaalne kogemus, aktsepteerida seda sellisena, nagu see on, ja soovi korral mõelda, kuidas seda teistele kirjeldada.
Kuidas "Tunnete ratast" klassiga kasutada:
Tunnete märkamist ja ära tundmist saab soodustada klassis tunnete ratta kasutamisega. Tunnete ratta kasutamine aitab kaasas tunnetest rääkimisele ja võimaldab õpetajal avameelseid küsimusi esitada.
Trükkige tunnete ratas välja, et saaksite seda koos õpilastega kasutada. Andke õpilastele piisavalt võimalusi oma arvamuste väljendamiseks. Kasuks võivad tulla järgmised küsimused: Milliseid tundeid sa tead? Millised tunded sulle meeldivad ja millised ei meeldi? Mida sa tavaliselt oma tunnetega peale hakkad? Kas tunnetest rääkimine on lihtne? Te võite ka alustada õpilastega tunnete teemal arutlemisest ja võtta seejärel kasutusele tunnete ratta.
Tunnete ratta tõlgendamine
Primary: The eight sectors are designed to indicate that there are eight primary emotions: anger, anticipation, joy, trust, fear, surprise, sadness and disgust.
Vastandid: Igal põhiemotsioonil on olemas vastandemotsioon. Need põhinevad füsioloogilisel reaktsioonil, mida iga emotsioon tekitab:
- Rõõm on kurbuse vastand. Füsioloogia: Ühendus vs. taganemine
- Hirm on viha vastand. Füsioloogia: Muutu väikeseks ja poe peitu vs muutu suureks ja valjuks
- Ootusärevus/elevus on üllatuse vastand. Füsioloogia: Uuri tähelepanelikult vs hüppa tagasi
- Vastikustunne on heakskiidu/nõusoleku vastand. Füsioloogia: Tagasilükkamine vs omaksvõtmine
Kombinatsioonid: tunnete rattal ilma taustavärvita kujutatud emotsioonid on segu kahest põhiemotsioonist. Näiteks ootuse ja rõõmu segu on optimism. Rõõmu ja heakskiidu segu on armastuse. Emotsioonid on sageli keerulised ja oskus ära tunda, millal on tegu kahe või enama tunde seguga, on kasulik.
Intensiivsus: Iga sektori vertikaaltelg tähistab intensiivsust - emotsioonid on seda intensiivsemad, mida lähemal on nad ratta keskpunktile. Sama tähistab ka värv: mida tumedam on toon, seda intensiivsem on emotsioon. Näiteks viha kõige vähem intensiivne vorm on tüütus ja kõige intensiivsem vorm on raev. Või näiteks igavuse intensiivseim vorm on jälestus, mis on tähistatud tumelillaga.
Oluline tundeid puudutav reegel: kui emotsioone ei juhita, võivad need intensiivistuda. Seetõttu on tark täiendada enda emotsioonisõnavara: see on emotsioonide tõhusa juhtimise nurgakiviks. Tunnete ratas aitab näha emotsioonisõnavara laiemalt. Kuna kirjaoskus tähendab "inimese teadmisi teatavast teemast või valdkonnast," tähendab emotsionaalne kirjaoskus mitte ainult sõnade olemasolu emotsioonide nimetamiseks, vaid ka arusaamist, kuidas erinevad emotsioonid on omavahel seotud ja kuidas need kalduvad aja jooksul muutuma.
| Pealkiri |
|---|
| Tunnete ratas |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Tunnete ratast saab kasutada igas vanuses õpilastega, kellel on raskusi oma tunnete väljendamisega. Rattal toodud tunde osutamisega saavad nad oma tunnetest teada anda. Ratta korrapärane kasutamine koolipäeva jooksul aitab lastel ja noortel näha, et tunded muutuvad ja võib aidata vähendada tunnetega seotud ärevust.
Sõltuvalt õpilaste vanusest ja pädevusest võite kasutada lihtsamat või keerulisemat ratast. |
| Kasutamisjuhend |
| Trükkige tunnete ratas ja lõigake see paberist välja. Vajaduse korral varustage ratas seieriga, millega saab osutada, millist tunnet tuntakse. Mõnikord piisab sellestki, kui arutelu käigus selgitatakse erinevate emotsioonide olemust. |
| Teoreetiline taust |
| Robert Plutchik (1927- 2006) on tunnete ratta autor. Ta oli Ameerika psühholoogiaprofessor, kes uuris tundeid ja psühhoteraapia protsessi. Plutchik eristas kuut põhiemotsiooni. Ratta keskel olid tugevad tunded nagu viha, hirm, rõõm. Mida kaugemal ratta keskpunktist, seda vähem intensiivsed olid tunded. Ratta servast keskele liikudes näete näiteks, et edu toetus uhkusele ja uhkus mõjukusele.
Plutchik, R. (1988). The Nature of Emotions: Clinical Implications. In: Clynes, M., Panksepp, J. (eds) Emotions and Psychopathology. Springer, Boston, MA. https://doi.org/10.1007/978-1-4757-1987-1_1 |
| Kestus |
| Olenevalt eesmärgist |
| Materjal ja sisu |
| Käärid, seier, paber, printer |
| Veebiaadressid |
| https://mentallyhealthyschools.org.uk/media/2001/emotion-wheel.pdf https://humansystems.co/emotionwheels/ https://www.6seconds.org/2022/03/13/plutchik-wheel-emotions/ https://positivepsychology.com/emotion-wheel/#what-wheel-of-emotions |
Milleks soodustada klassis enese vastu lahke olemist?
Sageli mõistame enda üle karmimalt kohut kui teiste üle, hurjutame end oma vigade, eksimuste ja puuduste pärast. See paneb meid tundma end teistest eraldatuna, õnnetuna ja veelgi rohkem stressis olevana; see võib isegi tuua kaasa selle, et püüame oma enesetunnet parandada teisi inimesi halvustades. Karmi enesekriitika asemel on tervislikum kohelda iseennast lahkuse ja mõistmisega.
Enamik inimesi on enda suhtes rangemad kui teiste suhtes, seda näeme ka noorte puhul.
Näiteks ebaõnnestumise korral võib noore kõrvus kõlada: "Kas sa ei suuda kunagi midagi õigesti teha?" Teised ei ütle noorele tõenäoliselt nii, kuid ta ütleb seda ise endale.
Liigsel enesekriitilisusel on muu hulgas tugev seos depressiooniga. Enesekriitilisus võib kergemal kujul viia sünguse ja kurbuse ning endasse mitte uskumiseni. See võib viia ka (ennast täitvate) ennustusteni, mille puhul noored on nii harjunud endast halvustavalt mõtlema, et nad eelistavad seltskonda, kes kinnitavad nende negatiivset minapilti, mis muidugi ei soodusta toimetulekut.
Oma mõttemustrite teadvustamine võib anda noorele ahaa-elamuse. Mõistmine, et mitmed noored mõtlevad sarnaselt, loob suurepärase võimaluse klassis üheskoos harjutada endast lahkelt mõtlemist. Allpool on toodud mõned harjutuste näited.
Teooria: mida enda vastu lahke olemine tähendab?
Kaastunne ehk empaatia on võime olla lahkel viisil kohal ja avatud nii enda kui ka teiste valu ja kannatuste suhtes.
Teiste suhtes lahkelt kaastundlik olemine tavaliselt toimib. Kuid enda suhtes lahkelt kaastundlik olemine on sageli palju raskem. Kuid miks peaks olema teiste vastu kaastudlikum kui iseenda suhtes? Enda kohtlemine nii, nagu te kohtleksite head sõpra, kui asjad lähevad halvasti, ongi enesekaastunne.
Enesekaastunne tähendab, et suhtume endasse samamoodi, kui kogeme raskusi või ebaõnnestumisi või kui miski endaga seotu ei meeldi meile.
Ameeriklanna Kirstin Neff on enesekaastunde uurija. Leiate tema kodulehjelt palju infot. Loetleme allpool mõned olulised aspektid.
Enesekaastunne koosneb 3 elemendist.
Enese vastu lahke olemine tähendab leebust enese suhtes ka sellistel hetkel, mil sa koged ebaõnnestumisi või tunned, et sa ei saa hakkama. Kõik ei saa alati minna ideaalselt ja raskusi tuleb ette, kuid enesekriitika takistab enda suhtes leebe olemist. Sageli ei olda ise teadlik häälest enda peas, mis kommenteerib karmilt pidevalt seda, kuidas parasjagu läheb, ehk sisemisest kriitikust.
Sisemise kriitiku karmid kommentaarid võib jagada kolme kategooriasse:
- kriitika välimuse kohta ("sa oled selle rõiva jaoks liiga paks")
- kriitika hakkama saamise kohta ("jälle ei pidanud sa tähtajast kinni")
- kriitika suhtlemise kohta ("miks sa oled alati nii vaikne?")
Kui asjad ei lähe nii, nagu soovite, kaasneb sellega sageli erandlikkuse tunne. Näiteks arvate, et ainult teil on raskusi oma töö õigeaegse valmis saamisega, samas kui teie kolleegid saavad sellega hõlpsasti hakkama. Sellistel hetkedel näete olukorda nagu silmaklappidega. Oluline on teadvustada, et te ei ole ainus, kellel ei lähe alati nii, nagu soovite. Enese suhtes kaastundlikud inimesed tunnistavad, et kannatused ja ebaõnnestumised on osa inimeseks olemisest. Need juhtuvad meiega kõigiga ja seetõttu ei ole me selle poolest erandlikud, vaid sarnased teistega.
Oma tundeid saab võtta sellisena, nagu need parasjagu on, ilma neid ignoreerimata, aga ka ilma enesehaletsuseta. See on tasakaalustatud viis oma tunnetega tegelemiseks, mille käigus asetatakse oma kogemus suuremasse pilti. Te jälgite oma mõtteid ja tundeid sellisena, nagu nad on, püüdmata neid alla suruda või ignoreerida. Näiteks ei saa te tunda enese suhtes kaastunnet, kui te ignoreerite oma valu. Kuid te ei tohiks ka lasta oma tunnetel end vallutada. Märgake neid, aga samal ajal märgake ka seda kohta ja hetke, milles te reaalselt olete.
| Pealkiri |
|---|
| Enesekaastundega tutvumine kirjutamise kaudu |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Enesekaastunne vähendab häbi ja enesekriitilisust, mis võib kahjustada vaimset tervist ja heaolu ning takistada isiklikku arengut. Enesekaastundlik kirjutamine võib aidata teil asendada sisemise kriitiku hääl kaastundlikuma häälega - sellisega, mis lohutab ja rahustab teid, mitte ei halvusta teid puuduste eest. Enesekaastundlik suhtumine nõuab aega ja harjutamist, kuid mida rohkem te seda kasutate, seda tuttavlikum ja loomulikum hakkab kaastundlik hääl tunduma ning lihtsam on meeles pidada, et kui te end halvasti tunnete, võiks endaga sõbralikult ümber käia. |
| Kasutamisjuhend |
First, think of something about yourself that makes you feel mildly ashamed, insecure, or not good enough. It could be something related to your personality, behavior, abilities, relationships, or any other part of your life. Once you choose something, reflect on how it makes you feel. Sad? Embarrassed? Angry? The next step is to write a letter from yourself, to yourself, expressing compassion, understanding, and acceptance for this part of yourself that you struggle with. As you express your thoughts and feelings in the letter, try to be good to yourself and be as honest as possible. Write whatever comes to you, but try to write in a way that makes you feel nurtured and soothed. Keep in mind that no one but you will see your letter and there is no “right” or “wrong” way of doing this exercise. |
| Teoreetiline taust |
| Neff, K. D. (2023). Self-Compassion: Theory, Method, Research, and Intervention. Annual Review of Psychology, 74:193-217. PDF |
| Kestus |
| 5-15 minutit päevas. Proovige alguses teha seda harjutust iga päev ühe nädala jooksul. Hiljem võite seda teha kord nädalas või vähemalt korra kuus - kuidas teile paremini sobib. |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| https://self-compassion.org/exercises/exercise-3-exploring-self-compassion-through-writing/ https://ggia.berkeley.edu/practice/self_compassionate_letter Podcast: |
| Pealkiri |
|---|
| Kuidas sa kohtleksid sõpra? |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Kui mõtlete sellele, kui lahkelt te suhtute teistesse, võib see teile meelde tuletada, et oleksite ka iseenda suhtes lahke ja et ka teie väärite heatahtlikku suhtumist. Kui suhtute endasse kaastunde ja mõistmisega - selle asemel, et ennast halvustada - aitate endal rasketest olukordadest üle saada nii, et teie resilientsus suureneb. |
| Kasutamisjuhend |
Uuringud näitavad, et inimesed on enda suhtes tavaliselt karmimad kui teiste suhtes. Selle asemel, et soodustada edu, muudab see sageli vea kogemise või keerulise olukorra veelgi stressirohkemaks - kuni selleni, et uusi või keerulisi kogemusi hakatakse vältima, sest kardetakse ebaõnnestumist ja uue enesekriitika laine esilekutsumist. Selles harjutuses palutakse teil märgata erinevusi selle vahel, kuidas te tavaliselt kohtlete inimesi, kellest te hoolite, ja kuidas te tavaliselt kohtlete iseennast. Samuti palutakse teil kaaluda, miks nende kahe vahel on erinevused, ja mõtiskleda, mis juhtuks, kui te kohtleksite ennast sama kaastundlikult, nagu te kohtlete teisi. Uuringud näitavad, et kui te kohtlete ennast kaastundlikumalt, võib see olla kasulik teie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Enda sama kaastundlikku kohtlemist, nagu koheldakse sõpru, võivad mõtestada ja harjutada nii õpetajad omaette kui ka arutada ja harjutada seda koos õpilastega. |
| Teoreetiline taust |
Neff, K. D. (2023). Self-Compassion: Theory, Method, Research, and Intervention. Annual Review of Psychology, 74:193-217. PDF Haukaas RB, Gjerde IB, Varting G, Hallan HE, Solem S. A Randomized Controlled Trial Comparing the Attention Training Technique and Mindful Self-Compassion for Students With Symptoms of Depression and Anxiety. Front Psychol. 2018 May 25;9:827. doi: 10.3389/fpsyg.2018.00827. PMID: 29887823; PMCID: PMC5982936. |
| Kestus |
| 15 minutit. Kuna aja leidmine selle harjutuse tegemiseks iga kord, kui teil on raske, võib olla keeruline, võiks algne eesmärk olla proovida seda teha vähemalt kord kuus. |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| Podcast: https://ggia.berkeley.edu/practice/how_would_you_treat_a_friend |
Veel enesekaastunde harjutusi: https://ggia.berkeley.edu/#filters=self-comp
Milleks tegeleda klassis/tundides positiivse otsimisega?
Psühholoogias keskendutakse sageli probleemidele ja sellele, kuidas neid lahendada või vähendada. Positiivne psühholoogia seevastu keskendub sellele, mida tahetakse saavutada ja milliseid omadusi kasutada, et soovitut saavutada. Fookuses on, mida peetakse positiivseks, millised on tugevused, mille eest ollakse tänulik ja palju muud.
Erinevalt traditsioonilisest psühholoogiast keskendub positiivne psühholoogia elu positiivsetele külgedele. Teisisõnu tugevustele. Mõelge meeldivatele emotsioonidele, positiivsetele kogemustele, headele omadustele, toredatele mõtetele ja tunnetele, mis teevad teie elu elamisväärseks. See soodustab teie heaolu ja suurendab teie resilientsust; see võimaldab teil edukalt toime tulla ja teeb teid õnneliku(ma)ks.
Pange tähele, et see ei tähenda, et te ei koge enam kurbust või raskusi. Selline käsitus oleks liiga lihtsustav. Positiivse psühholoogia mõte on, et kui keskendute oma elus positiivsetele asjadele, suudate paremini toime tulla ebaõnne, valu ja kurbusega. See tuleb sellest, et positiivsed mõtted viivad positiivsete emotsioonideni, mille tundmine on meeldivam võrreldes negatiivsetega.
Mida see tähendab? Mida positiivne psühholoogia tähendab?
Positiivne psühholoogia on psühholoogia haru, kus keskendutakse sellele, kuhu tahaksite jõuda, mitte probleemidele ja sellele, mis ei lähe hästi. Nagu nimigi ütleb, keskendub positiivne psühholoogia asjadele, mis lähevad hästi või asjadele, mis võivad aidata edasi areneda. Keskendutakse inimese positiivsetele omadustele.
| Pealkiri |
|---|
| Kasuta enda tugevusi |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Kuigi töö enda puuduste parandamise nimel on heaoluks oluline, on oluline ka oma tugevate külgede kasvatamine ja nende kasutamine. Enda tugevuste üle mõtisklemine võib aidata meelde tuletada, et meil on olulisi positiivseid omadusi, ning see teadmine võib suurendada enesekindlust ja parandada enesehinnangut - ja seeläbi omakorda suurendada õnnetunnet. Tugevuste kasutamine võib aidata neid arendada ning nende kasutamine uutel ja erinevatel viisidel võib esile tuua, kui kasulikud need tugevused võivad olla erinevates kontekstides. |
| Kasutamisjuhend |
| Mõnikord pöörame oma nõrkustele ja puudustele rohkem tähelepanu kui tugevatele külgedele. Ometi näitavad uuringud, et isiklikele tugevustele mõtlemine võib suurendada meie õnnetunnet ja vähendada depressiooni. Selles harjutuses palutakse teil mõelda ühele isiklikule tugevusele - positiivne omadus, mis teid iseloomustab, näiteks headus või visadus - ja mõelda, kuidas saaksite seda omadust uuel, senisest erineval viisil kasutada. Tugevuste märkamine ja kasutamine võib neid arendada ja anda teile paremad vahendid, et tulla toime raskete olukordadega. Võtke hetk aega, et mõelda ühele oma isiklikule tugevusele - näiteks loovusele, püsivusele, headusele, tagasihoidlikkusele või uudishimule. Mõelge, kuidas võiksite seda tugevust täna uuel, senisest erineval viisil kasutada. Näiteks, kui valite isiklikuks tugevuseks visaduse, võiksite koostada nimekirja tegevustest, mis on teile viimasel ajal rasked olnud ja seejärel proovida mõelda, kuidas visadus aitaks neist igaühega toime tulla. Või kui valite uudishimu, võite mõelda, milliseid tegevusi proovida, mida te pole varem kunagi teinud. Pange kirja enda tugevus, mida te kavatsete kasutada ja kuidas te kavatsete seda teha ühe päeva (tänase) jooksul. Seejärel minge ja tehke plaan teoks - tegutsege vastavalt oma tugevusele nii sageli kui võimalik kogu päeva jooksul. Korrake ülaltoodud samme iga päev ühe nädala jooksul. Võite kasutada sama isiklikku tugevust mitmel päeval või proovida kasutada iga päev erinevat isiklikku tugevust. Nädala lõpus kirjutage, millistele isiklikele tugevustele te nädala jooksul keskendusite ja kuidas te neid kasutasite. Kirjutage üksikasjalikult, mida te tegite, kuidas te end tundsite ja mida te sellest kogemusest õppisite. |
| Teoreetiline taust |
| Seligman, M. E., Steen, T. A., Park, N., & Peterson, C. (2005). Positive psychology progress: Empirical validation of interventions. American Psychologist, 60(5), 410-421. |
| Kestus |
| Iga päev nädal aega. Päevas vajaminev aeg sõltub sellest, kuidas te otsustate oma tugevusi kasutada. |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| Link PDF-le |
| Pealkiri |
|---|
| Eesmärgi visualiseerimine |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| See harjutus tekitab tunde, et eesmärgid on saavutatavad. Kui te usute, et teil õnnestub midagi saavutada, julgustab see teid selle eesmärgi nimel rohkem pingutama - suurem pingutus suurendab tõenäosust, et eesmärgi saavutamine õnnestub. Lisaks, mida rohkem kogete eduelamusi, seda enesekindlamalt suhtute tulevaste eesmärkide saavutamisse. Pidage aga meeles, et ennast ei tohi maha teha, kui tegevus kohe ei õnnestu või kui asjad ei lähe suurepäraselt. Korduva harjutamisega võite kasvatada usku oma võimesse saavutada elus olulisi eesmärke ning see võib avaldada olulist mõju teie üldisele meeleolule. Eesmärkide visualiseerimise harjutuse regulaarne sooritamine aitab teil arendada optimistlikumat mõtteviisi. |
| Kasutamisjuhend |
| SENSE_Toolbox_Translation
SENSE_Toolbox_Translation
100%
11
E320
Kui me seisame silmitsi hirmuäratava ülesandega, on mõnikord kõige raskem osa sellega alustamine. Et aidata ületada seda raskust, palutakse teil kirjeldada lühiajalist eesmärki ja visualiseerida samme, mida te selle saavutamiseks ette võtate. See aitab suurendada teie kindlustunnet, et suudate eesmärgi saavutada. Usk oma võimesse eesmärk saavutada on optimismi põhikomponent ning uuringud seostavad seda parema tervise ja suurema õnnelikkusega, samuti vähesema depressiooniga, parema stressitaluvusega ja suurema rahuloluga suhetes.
Nimetage üks eesmärk, mida soovite saavutada järgmise päeva või kahe jooksul, ja pange see lühidalt kirja. Veenduge, et eesmärk on realistlik ja ei võtaks liiga palju aega (nt "korista koridorikapp," mitte "tee suurpuhastus") ja et see oleks teie jaoks oluline (nt "veeda rohkem aega lastega," mitte "õpi tundma hariliku kärbse elutsüklit").
Et aidata visualiseerida, kuidas te selle eesmärgi saavutate, kirjutage üles sammud, mida teete. Nende sammude hulka võib kuuluda ruumi ettevalmistamine, et aidata teil motiveerituna ja keskendununa tegevuses püsida, aja planeerimine ülesande täitmiseks ja ülesande jaotamine väikesteks sammudeks.
Tuletage endale meelde, et ka see sobib, kui te ei tee kõike ideaalselt või ei lõpeta kogu ülesannet.
Je bent momenteel ingelogd als
apandypy@gmail.com
andy veltjen
Account wijzigen
OK
Kui me seisame silmitsi hirmuäratava ülesandega, on mõnikord kõige raskem osa sellega alustamine. Et aidata ületada seda raskust, palutakse teil kirjeldada lühiajalist eesmärki ja visualiseerida samme, mida te selle saavutamiseks ette võtate. See aitab suurendada teie kindlustunnet, et suudate eesmärgi saavutada. Usk oma võimesse eesmärk saavutada on optimismi põhikomponent ning uuringud seostavad seda parema tervise ja suurema õnnelikkusega, samuti vähesema depressiooniga, parema stressitaluvusega ja suurema rahuloluga suhetes.
Nimetage üks eesmärk, mida soovite saavutada järgmise päeva või kahe jooksul, ja pange see lühidalt kirja. Veenduge, et eesmärk on realistlik ja ei võtaks liiga palju aega (nt "korista koridorikapp," mitte "tee suurpuhastus") ja et see oleks teie jaoks oluline (nt "veeda rohkem aega lastega," mitte "õpi tundma hariliku kärbse elutsüklit").
Et aidata visualiseerida, kuidas te selle eesmärgi saavutate, kirjutage üles sammud, mida teete. Nende sammude hulka võib kuuluda ruumi ettevalmistamine, et aidata teil motiveerituna ja keskendununa tegevuses püsida, aja planeerimine ülesande täitmiseks ja ülesande jaotamine väikesteks sammudeks. Tuletage endale meelde, et ka see sobib, kui te ei tee kõike ideaalselt või ei lõpeta kogu ülesannet. |
| Teoreetiline taust |
| Sergeant, S., & Mongrain, M. (2014). An online optimism intervention reduces depression in pessimistic individuals. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 82(2), 263-274. |
| Kestus |
| 10 minutit päevas 3 nädalat järjest |
| Materjal ja sisu |
| Pliiats ja paber |
| Veebiaadressid |
| Link PDF-le |
| Pealkiri |
|---|
| Tähendusrikkad pildid |
| Sihtrühm |
| Õpilased ja/või õpetajad |
| Lühikirjeldus |
| Kui võtate aega, et märgata ja esile tõsta seda, mis muudab teie elu tähendusrikkaks ning need hetked üles pildistate, võivad pildid aidata muuta olulise käegakatsutavamaks ja tuletada meelde, mis on teile kõige tähtsam. Tähendusrikkuse kogemine võib omakorda innustada püüdlema tähtsate isiklike eesmärkide poole ning anda meile jõudu ja sihikindlust, kui seisame silmitsi stressirohkete elusündmustega. Pildid võib olla kasulikamad inimestele, kes on eelistavad visuaalset verbaalsele - terapeudid, vanemad või õpetajad peaksid seda meeles pidama, kui nad kavandavad noortega arutelusid elu tähenduse, eesmärgi ja väärtuste üle. |
| Kasutamisjuhend |
| "Uuringud näitavad, et suurema tähenduse leidmine elus aitab inimestel stressiga toime tulla ning parandab nende üldist tervist ja heaolu - see on see, mis muudab elu elamisväärseks. Kuid elu tähenduse leidmine võib mõnikord tunduda raskesti saavutatav ülesanne. Igapäevaelus võib olla lihtne kaotada silmist suurt pilti - me kipume keskenduma pigem igapäevasele kui sügavalt mõtestatud asjadele.
Ometi on uuringud esile tõstnud, et kõikjal meie ümber on potentsiaalseid tähenduse allikaid, alates hetkedest, mil suhtleme teiste inimestega, kuni looduse iluni, meie töö ja asjadeni, mida loome. See harjutus aitab teil tähendusrikkad asjad fookusesse tuua - sõna otseses mõttes. Kui pildistate ja seejärel kirjutate asjadest, mis on teie jaoks olulised, suunab see teid pöörama rohkem tähelepanu erinevatele, nii suurtele kui ka väikestele tähenduse allikatele ning mõtlema selle üle, miks need on teie jaoks olulised. Järgmise nädala jooksul pildistage asju, mis muudavad teie elu mõttekaks või täisväärtuslikuks. Need võivad olla inimesed, kohad, esemed, lemmikloomad. Kui te ei saa neid asju pildistada - näiteks kui neid ei ole lähedal - võite pildistada suveniire, meeldetuletusi, veebilehti või isegi varasemaid fotosid. Püüdke teha vähemalt üheksa fotot. Nädala lõpus: kui kasutasite digikaamerat, laadige oma fotod arvutisse. Kui kasutasite mittedigitaalset kaamerat, laske oma fotod ilmutada. Seejärel, kui olete kõik fotod kokku kogunud, võtke aega, et iga fotot vaadata ja selle üle järele mõelda. Kirjutage iga foto kohta vastus järgmisele küsimusele: ""Mida see foto kujutab ja miks on see oluline?""" |
| Teoreetiline taust |
| Steger, M. F, Shim, Y., Barenz, J., & Shin, J. Y. (2013). Through the windows of the soul: A pilot study using photography to enhance meaning in life. Journal of Contextual Behavioral Science, 3, 27-30. |
| Kestus |
| 15 minutit päevas ühe nädala jooksul fotode tegemiseks. Üks tund kirjutamisharjutuse tegemiseks. Kuigi iga päev ei ole vaja teha fotot, eeldage, et nädala jooksul kulub fotografeerimisele kokku 90 minutit ja kirjutamiseks veel üks tund. |
| Materjal ja sisu |
| Nutitelefon, kaamera, pliiats, paber |
| Veebiaadressid |
| Link PDF-le |
Veel harjutusi: https://ggia.berkeley.edu/#filters=optimism
Tejada-Gallardo C, Blasco-Belled A, Torrelles-Nadal C, Alsinet C. Effects of School-based Multicomponent Positive Psychology Interventions on Well-being and Distress in Adolescents: A Systematic Review and Meta-analysis. J Youth Adolesc. 2020 Oct;49(10):1943-1960. doi: 10.1007/s10964-020-01289-9. Epub 2020 Jul 18. PMID: 32683592.
Seligman, M.E., Ernst, R.M., Gilham, J., Reivich, K., &Linkins, M. (2009). Positive education: positive psychology and classroom interventions. Oxford Review of Education, 35, 293-311. doi: 10.1080/03054980902934563
Kuidas soodustada klassis positiivset grupidünaamikat?
- märka grupidünaamikat
Õpilased (nagu inimesed üldse) on sotsiaalsed olendid ja vajavad turvalisi ja sooje suhteid. Positiivne grupidünaamika klassis mängib olulist rolli õpilaste heaolus ja õppimist soodustavas klassikliimas. Pöörates tähelepanu positiivsete suhete kujundamisele klassis juba klassi komplekteerimise/õppeaasta algusest peale, aitate õpilastel end teiste seas hästi tunda.
Positiivselt meelestatud klassis on õpilased emotsionaalselt kaasatud ja võtavad vastutust. Nad teevad tõhusamalt koostööd, kasutavad kõiki oma andeid, austavad teiste õpilaste individuaalsust ja annavad ausat tagasisidet.
Negatiivselt meelestatud klassis on tõenäolisem, et õpilased vaidlevad omavahel, mässavad regulaarselt õpetaja vastu või on domineeriva õpilase poolt rõhutud. Need õpilased ei austa üksteist, ei taha koostööd teha või ei võta vastutust. Nad raiskavad oma energiat peamiselt klassis toimuvatele tülidele, mis vähendab nende võimet keskenduda õppimisele.
- grupi vajadused ja grupiprotsessid
Positiivse grupidünaamika arendamine tähendab süstemaatilist turvalise klassikliima loomist nii, et õpilased saavad olla rohkem nemad ise, näidata oma haavatavatust ja seista silmitsi raskustega. Grupidünaamika reegel ütleb: "turvalised, soojad suhted saavad areneda ainult positiivselt meelestatud grupis". Mida see kaasa tähendab? Õpetajana saate te klassikliimale ja seega õpilaste vaimsele heaolule suurt mõju avaldada. Õpilaste käitumist mõjutavad grupi vajadused, mida ei osata alati väljendada. Kolm peamist vajadust, mis grupidünaamikas sageli esile kerkivad on:
- kuulumine, oma koha leidmine grupis,
- mõju omamine grupi normide kujunemisele, mille suunas liigutakse,
- positiivse tagaside, toetuse ja sõpruse kogemine ja pakkumine.
Seda, milline grupivajadus esile tuleb, klassis olemas on, saab märgata, kui kuulata õpilasi tähelepanelikult, otsida vihjeid või signaale klassis toimuvas grupiprotsessis.
Siin on mõned näited, kuidas grupiprotsessi analüüsida:
- Milline on grupi struktuur? Kes suhtleb kellega? Milliseid gruppe moodustatakse? Millest räägitakse?
- Millistest teemadest on turvaline rääkida? Kas me saame rääkida suhtlemisest? Või saame rääkida üksteise käitumisest ja tunnetest?
- the relationship with you as a teacher, is there resistance or can you make them work autonomously
Kui olete grupi vajadusi märganud, saate kohandada oma õpetamismeetoeid sellele vastavalt.
- kuidas juhtida positiivse grupi kujunemist?
Vaadake oma õpilaste käitumist läbi grupi (dünaamika) prillide ja "lugege" oma klassi.
Iga klass läbib mitu faasi, millel on tüüpilised tunnused. Nagu laev merel, läbib klass aasta jooksul mitmeid laineid: osades faasides nõuavad grupi vajadused ajutiselt palju tähelepanu. Kui te ei pööra nendele lainetele tähelepanu, võib vesi kauemaks rahutuks jääda või tõusta torm. Siis muutub keskendumine tunni eesmärkidele väga keeruliseks.
Kui te vaatate õigeid signaale, näiteks klassi koosseisu, suhtlemist teie kui õpetajaga ja arutlusteemasid, suudate märgata, millises faasis klass parasjagu on ja milline grupi vajadus on sel hetkel oluline. Sellele vajadusele reageerimine, kohandades vastavalt oma rolli ja töövorme, viib grupi kujunemist õiges suunas.
Igale faasile sobib erinev õpetaja roll. Iga rolli iseloomustavad kindlad eesmärgid ja ülesanded, mis tulevad kasuks grupi arengule. Iga faasi kirjelduses saate lugeda lähemalt, millist rolli te õpetajana mängite ning millised eesmärgid ja ülesanded sellega seotud on.
Kohandage oma õpetamismeetodeid. Valige töövormid, mis tegelevad selgesõnaliselt grupidünaamika teemadega, nagu üksteise tundmaõppimine, erinevuste väärtustamine või isikliku tagasiside andmine. Lisaks valige koostöövormid, milles on ühendatud aine sisu õppimine ja grupi kujunemine. Võidavad kõik!
Koostöiste või grupidünaamiliste töövormide puhul kasutate teadlikult ära klassi koosseisu. Te struktureerite õpilaste suhtlemist ja rolle vastavalt klassile. Nii annate neile turvalise ja õppimisvõimaluste rohke raamistiku ühiseks tööks ja õppimiseks.
Grupidünaamika faaside ajal võite märgata sotsiaal-emotsionaalse õppimise omadust: grupi arenedes tunnevad õpilased end turvaliselt üha suuremates alagruppides. Iga faasi kohta toome mõned näited sobivatest töövormidest.
Võtke grupiprotsess üheks arutlusteemaks. Suurendage klassi eneseteadlikkust, esitades õigeid küsimusi ja kasutades aktiivse analüüsi vorme. Teadlikkus aitab õpilastel võtta positiivsel viisil rohkem vastutust grupi moodustamise eest.
Selles faasis ei ole klass veel kokku tulnud, aga on juba olemas klassikaaslaste kujutluses. Õpilastel on ootused selle kohta, milliseks klass kujuneb ja kuidas nad võiks või peaks käituma. Sageli määrab selles faasis klassi koosseisu juhtkond. Tal on siin esimene võimalus algatada positiivne grupi kujunemine.
Kuidas faasi ära tunda?
Õpilased sõltuvad täielikult informatsioonist ja juhistest, mida nad saavad koolist ja õpetajalt.
Õpilased tahavad algusest peale klassi sobituda ja esitavad endale selliseid küsimusi nagu: "Milline saab olema klassi õhkkond?", "Kas ma meeldin klassikaaslastele?", "Millised on õpetajad?"..... See etapp võib tekitada pingeid ja ebakindlust.
Mis on sinu roll?
Teie olete grupiprotsessi kavandaja, saate arvestada positiivse grupi moodustamise aspektidega enne grupi esimest kohtumist.
Meetodid / töövorm
Parem ennetada kui ravida! Õpilasi pannakse sageli ühtekokku õppekava või koolikorraldusega seotud põhjustel. Siiski tasub klassi komplekteerimisel kaaluda, millist dünaamikat te teatud õpilaste kokku panemisega tekitate. Otsused õpilaste kokku panemise või eraldamise kohta tehakse tavaliselt alles siis, kui asjad on juba valesti läinud. Mõelge koos oma kooli meeskonnaga läbi, milliseid probleeme, veaohtlikke kohti ja positiivseid võimalusi on oodata. Millised õpilaste kombinatsioonid omavahel (ei) klapiks?
Kui ennetamine ei ole võimalik, kohandage! Klass on kokku pandud ja te teate õpilaste nõrku külgi, võimalikke probleeme ja võimalusi. Mida saate teha, et tulla toime potentsiaalselt keerulise grupidünaamikaga? Võite näiteks valida, kas anda neile klassidele algusest peale, kogu õppeaasta jooksul rohkem võimalusi üksteise positiivseks tundmaõppimiseks, ühiste kokkulepete sõlmimiseks või positiivsete sotsiaalsete oskuste õppimiseks.
Kujunemisfaasis tutvuvad õpilased üksteisega ja katsetavad, kuidas käituda, et kuuluda teiste hulka. See faas toimub peamiselt kooliaasta alguses, kuid võib lühiajaliselt korduda ka pärast koolivaheaega või õpilaste klassiga liitumisel või klassist lahkumisel.
Kuidas faasi ära tunda?
Klassi struktuur koosneb üksikisikutest või turvalistest duodest ja triodest. Õpilased moodustavad need duod ja triod väliste sarnasuste, näiteks hobide, muusikaeelistuse või riietusstiili põhjal.
Mõnikord käituvad õpilased sobimatult, et klassi sobituda. Näiteks käituvad nad ebaviisakalt, kui teavad, et kaasõpilased seda pealt vaatavad.
Õpilased sõltuvad väga palju õpetajast, et saada praktilist teavet ja infot, millised käitumisnormid kehtivad. Seetõttu on nad valvel ja jälgivad tähelepanelikult, kuidas te suhtlete ja reageerite. Nad on väga tundlikud õiglase kohtlemise suhtes.
Arutelud on pealiskaudsed ja sageli räägitakse ülesandest, tulemusest, oskustest või teadmistest. Suures rühmas ei ole veel turvaline midagi isiklikku öelda.
Õpilased hoiavad eriarvamused esialgu enda teada, et säilitada rahu või kuna nad kardavad, mida teised neist arvavad.
Mis on sinu roll?
Te olete grupi juht.
Selles faasis annate grupiprotsessidele õige suuna positiivsete normide kehtestamisega. Samal ajal saate muuta klassi vastupidavamaks võimalikele tulevastele raskustele. Te rajate vundamendi, millele saate hiljem raskematel aegadel toetuda, mistõttu räägitakseselle faasist sageli kui "kuldsetest nädalatest." Võtke vastutus, kehtestage kokkulepped ja reeglid, te tänate ennast hiljem!
Meetodid / töövorm
- Toetage emotsionaalset turvalisust ja kuuluvust, nt õpilaste üksteisele positiivselt tutvustamise kaudu;
- Andke infot ja looge selgust ning sõlmige kokkuleppeid;
- Näidake head eeskuju: tehke oma sõnade järgi!
- Õpetage sotsiaalseid oskusi ja kehtestage positiivseid norme;
- Kasutage koostööl põhinevaid õpetamismeetodeid.
| Pealkiri |
|---|
| Sissejuhatus, ühenduse loomine ja jõustamine |
| Lühikirjeldus |
| Allkirjeldatud tegevused aitavad õpilastel üksteist positiivselt tundma õppida. Samuti suurendavad need klassi omavahelist sidusust ja positiivset enesehinnangut. Kujunemisfaasis on oluline tutvustada õpilasi üksteisele selge struktuuri raames ja soodustada seotust. Allpool toodud tegevused suurendavad omavahelist seotust ja klassi positiivset enesehinnangut.
Millal kasutada? Neid tegevusi võib kasutada tunni alguses või ergutuspausi ajal. Oluline on, et õpetajana tegutseksite tegevuse juhina, pakkudes selgust ja struktuuri, nii ülesande täitmise kohta kui ka omavahelise viisaka suhtlemis kohta. See tagab õpilaste jaoks turvalisuse. |
| Kasutamisjuhend |
| Näide 1 Igale õpilasele on klassis üles riputatud tühi A4 leht, millel on õpilase nimi ja järgmine tekst: see leht peaks olema täis, kuid õpilane ei tohi sellele ise kirjutada. Õpilased käivad klassis ringi. Nad moodustavad spontaanselt paarid ja vahetavad omavahel erinevaid fakte enda kohta. Paariline kirjutab fakti õpilase lehele. Paar, kes 10 minuti jooksul üksteise kohta kõige rohkem fakte kogus, on "võitnud". Näide 2 Paluge õpilastel vastata olukordadele või väidetele, et üksteist paremini tundma õppida. Selleks saab kasutada mitmeid variante:
|
| Veebiaadressid |
| Sissejuhatus, ühenduse loomine ja jõustamine |
Mõjutamisfaasis soovivad õpilased, et nende arvamus ja huvid loeksid ning nad tunnevad end klassi eest vastutavana. Õpilased tahavad mõjutada sündmuste käiku klassis. Nad teevad seda oma arvamuse eest seismise kaudu; nad oskavad nimetada klassis olevaid erimeelsusi. Need toovad mõnikord kaasa konflikte ja pingeid. Sageli ei puuduta klassiarutelud mitte teema või olukorra sisu, vaid pigem seda, kes on selle eest vastutav.
Kuidas seda faasi ära tunda?
Õpilased jagunevad rühmadesse või klikkidesse, mis sageli on omavahel eriarvamusel või konkureerivad. Nad otsivad liitlasi ja vastaseid. Õpilased vaidlevad ägedalt, näiteks vahetunnis juhtunu või teie poolt neile esitatud ettepanekute üle. Selle eesmärgiks ei ole välja selgitada, kelle on õigus, vaid ennast õigustada. Võitlus mõjuvõimu pärast võib häirida koostööd ja õppimist.
Seda faasi nimetatakse mõnikord grupi murdeeaks. Õpilased osutavad teile kui õpetajale passiivset või aktiivset vastupanu. Nad lükkavad edasi suurema vastutuse ja iseseisvuse omandamist. Nad tahavad oma standardid teie standardite kõrvale/vastu asetada.
Õpilased tunnevad mõnikord, et "see on raske" ja "alati tõuseb tüli," kui klass töötab koos või millegi üle arutleb.
Klassis räägitakse rollide jaotusest, kokkulepetest, kuidas jõuda otsuseni, pingetest ja pettumustest. Klikkides räägitakse taga teisi õpilasi ja õpetajaid.
Nii teie kui ka õpilaste jaoks võib see etapp olla raske: võib tekkida palju vastasseisu ja pingeid. Selles faasis tundub, et grupp taandareneb, õppeedukus väheneb, ühtehoidmine paistab kaduvat, kuid ärge laske end eksitada: klass vajab seda tormilist faasi, et kasvada iseseisvaks.
Mis on sinu roll?
Te olete protsessi juht, kindel kalju keset tormi.
Meetodid / töövorm
Jääge rahulikuks ja kindlaks. Õpilaste ülereageerimine ja vastupanu on osa sellest faasist ja see keskendub teie kui õpetaja rollile, seega ärge võtke seda isiklikult. Jätkake aktiivselt kuulamist, mida õpilased tahavad teile öelda.
- Toetage õpilasi erinevuste väärtustamisel ja konfliktidega konstruktiivselt toime tulemisel.
- Soodustage klassi eneseorganiseerimist valides seda võimaldavaid töötamise meetodeid ja võimaldage läbirääkimisi: soodustage vastutuse ja rollide jagamist ja omaks võtmist, kokkulepete sõlmimist, otsuste tegemist ja õpitud sotsiaalsete oskuste kasutamist.
- Vaheldage rühmade koosseisu ja kutsuge õpilasi üles töötama koos nende klassikaaslastega, kellega nad tavaliselt vähem suhtlevad.
Selles faasis on õpilased avatud teiste isiklikele lugudele ja omadustele, mis on õpilaste vaheliste erinevuste taga. Psühholoogiline turvalisus klassis on nüüd piisavalt suur, et käitumist, tundeid avatult arutada. Õpilased töötavad rahulikumalt, tõhusamalt ja tihedamalt koos eesmärkide saavutamise nimel.
Kuidas faasi ära tunda?
Õpilased loovad suhteid teiste õpilastega väljaspool oma endist klikki. Nad on avatud kogemuste vahetamisele. Seda tehes tunnevad õpilased, et kuigi kõik on erinevad, on kõik võrdsed ja väärtuslikud. See toob kaasa kokkuhoidvama klassi.
Klass töötab koos tõhusamalt ja saavutab pingevabas õhkkonnas paremaid õpitulemusi. Õpilased kasutavad üksteise andeid ja ideid paremini ära. Nad julgevad anda ja saada ausat ja konstruktiivset tagasisidet. Samuti on neil rohkem energiat, et keskenduda ülesandele. Lisaks sellele taastub õpilastel huvi õpetaja isiku ja tema kui ainealase eksperdi teadmiste vastu.
Klassis on rohkem turvalisust ja saab arutada sügavamaid teemasid, näiteks käitumist, tundeid, isiklikke eesmärke, konflikte ja käitumise tagamaaks olevaid motiive.
Mis on sinu roll?
Te olete grupile väljakutseid loova juhi rollis.
Meetodid / töövorm
Andke (all)rühmadele üha rohkem vastutust ja iseseisvust kasutades selleks (koos)töötamise meetodeid.
Aidake klassil saavutada nii õpilaste individuaalseid kui ka klassiüleseid eesmärke oma aine raames. Nii õpetate õpilastele, et nad võtaksid rohkem kontrolli oma õpiprotsessi üle.
Võtke aega, et arutada ülesannete üle, mille puhul õpilased töötavad hiljem koos, ja andke neile võimalus anda üksteisele tagasisidet. Tagasiside on oluline katalüsaator õppeprotsessis, nii ainealaste kui ka sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste osas. See annab enesekohaseid teadmisi ja vihjeid järgmiste vajalike õppetükkide kohta. Selles faasis annavad õppijad kõige rikkalikumalt infot ja on info vastuvõtmisele kõige avatumad. Seega kasutage seda võimalust täielikult ära.
Võtke aega, et arutada ülesannete üle, mille puhul õpilased töötavad hiljem koos, ja andke neile võimalus anda üksteisele tagasisidet. Tagasiside on oluline katalüsaator õppeprotsessis, nii ainealaste kui ka sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste osas. See annab enesekohaseid teadmisi ja vihjeid järgmiste vajalike õppetükkide kohta. Selles faasis annavad õppijad kõige rikkalikumalt infot ja on info vastuvõtmisele kõige avatumad. Seega kasutage seda võimalust täielikult ära.
Kuidas faasi ära tunda?
Õpilased seavad asju perspektiivi: nad ei pidanudki seda klassi tegelikult nii suurepäraseks, teised sõbrad on veel lahedamad, nad on rõõmsad, et klass lõpuks laguneb, ...
Või siis hoiavad õpilased veel tihedamalt kokku ja lükkavad hüvastijätmist edasi. Näiteks sellega, et nad on kooliaasta viimastel päevadel lahutamatud: lamavad tihedalt kõrvuti murul, veedavad pärast tunde koos aega, ... Kõik lepivad kokku, et (varsti) toimub klassikokkutulek.
On ka võimalik, et normid ja kokkulepped hakkavad hääbuma, sest õpilased mõtlevad, mis tähtsust reeglitel enam on, kui klass niikuinii varsti läbi saab?
Mis on sinu roll?
Teie juhite protsessi, kuidas jätta sobival viisil üksteisega hüvasti.
Meetodid / töövorm
Hinnake koos klassiga saavutatud eesmärke ja kasutatud meetodeid.
Vaadake tagasi kogu õppeaasta jooksul toimunud sündmustele.
Tuletage meelde, milline tähendus on olnud koostööl õpilaste jaoks ja toetage neid hüvastijätmise teoks tegemisel.
Jätke hüvasti kasutades mõnda asjakohast rituaali või korraldades õpilaste jaoks mingi meene meenutamaks klassi kuulumist.
English 
German 
Dutch 
Estonian 
Spanish