Abi ja toetuse leidmine

Kõigepealt peaks õpetaja märkama, kui õpilase käitumises toimuvad olulised ja püsivad muutused. Muutused käitumises võivad anda märku sekkumisvajadusest, kuid mitte kõik muutused ei tähenda, et õpilane vajab toetust või abi. Seega, kui õpetaja märkab olulist ja püsivat muutust õpilase käitumises, peaks ta püüdma otsustada, kas olukord võib olla ohtlik õpilase tervisele või elule.

Kui olukord on hetkel ohtlik, peaks õpetaja viivitamatult kutsuma appi mõne kolleegi ja vajadusel kutsuma kiirabi. Oluline on tagada, et õpilane ei jääks üksi. Kui olukord ei ole hetkel ohtlik, kuid oht on siiski olemas, peaks õpetaja teavitama lapsevanemaid ja spetsialiste (nt lastekaitseteenistust) olukorrast.

Kui olukord ei ole selline, et õpilase tervis või elu oleks ohus, peaks õpetaja õpilasega rääkima. Nad peaksid leidma sobiva aja ja koha vaikseks, häirimatuks vestluseks. Õpetaja peaks kirjeldama, mida ta on õpilase puhul märganud ja miks ta on mures. Muutust kirjeldada ja muret väljendada tuleks taktitundeliselt ja heasoovlikkust väljendaval viisil, sest õpilase jaoks võib teema olla keeruline. Isegi kui õpilane otsustab end õpetajale mitte avada, saab ta nii teada, et teda on märgatud, et temast hoolitakse ja et on olemas usaldusväärne täiskasvanu, kes on valmis teda kuulama.

Kui selgub, et õpilane vajab tugiteenuseid, võiks õpetaja koos asjatundliku kolleegiga arutada, millised võimalused on koolis või väljaspool kooli, et õpilasele ja vanematele võimalusi välja pakkuda. Kolleegiga võimaluste üle arutlemise käigus on oluline austada õpilase ja tema perekonna privaatsust ja konfidentsiaalsust.

Õpetaja peaks teavitama vanemaid nii, et oleks selge, et eesmärgiks on teha koostööd, et pakkuda õpilasele tuge ja abi. Nagu ka õpilasega vesteldes, peaks õpetaja vanematele kirjeldama, mida ta on märganud ja miks ta on mures. Väljenduda tuleks taktitundega ja heasoovlikult, sest teema võib olla vanemate jaoks raske. Soovitav on vestluse lõpus kokku leppida, mida saavad täiskasvanud kohe teha, et õpilast toetada ja aidata.

Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub tasuta õppenõustamist lapsi haridusteel toetavatele täiskasvanutele – vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jt.
https://rajaleidja.ee/keskused/

Rajaleidjasse võiks pöörduda, kui lapse probleemiga on lasteaias või koolis juba tegeletud, kuid vajatakse edasisi nõuandeid, haldusotsust hariduskorralduslikeks muudatusteks, erapooletut hinnangut.

Rajaleidjasse pöörduja võib olla lapsevanem, õpetaja, tugispetsialist, direktor, kohaliku omavalitsuse töötaja või vajadusel ka laps ise.

Rajaleidja keskuses nõustavad teiste spetsialistide hulgas psühholoogid, kes hindavad lapse vaimset võimekust ja arengut ning vaimset tervist mõjutavaid tegureid, kui lapsel on näiteks ärevus, hirmud, meeleoluprobleemid, probleemid suhetes, ning annab last ümbritsevatele täiskasvanutele nõu sobivate lahenduste ja sekkumiste leidmisel. Psühholoog pakub ka kriisiabi.

Nõustamisaja broneerimiseks on e-broneerimissüsteem või telefon 735 0700.
https://khs.innove.ee/public_service/public_booking_request

Rajaleidja kodulehele on koondatud juhendid haridusasutustele, mis aitavad lasteaedadel ja koolidel laste haridusteel ettetulevaid probleeme edukamalt lahendada.
https://rajaleidja.ee/juhendid/

Lisaks haridusasutustele suunatud materjalidele on nõuandeid, infovoldikuid, harjutusvideoid jpm lapsevanematele.
https://rajaleidja.ee/nouanded-lapsevanemale/

Vaimse tervise kabineti teenus on tervishoiuteenus, mille peamiseks sisuks on probleemi täpsustamine ja seisundi hindamine, nõustamine, pere ja tugivõrgustiku liikmete toetamine.

Vaimse tervise teenuseid osutavad lastepsühhiaatrid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja logopeedid.

Vaimse tervise kabinetid ja vaimse tervise keskused on avatud üle Eesti.

https://psy.ee/teenused/vaimse-tervise-kabinetid/

Koolipsühholoogide nõuandeliin on kiire, tasuta ja anonüümne võimalus pidada nõu kogenud koolipsühholoogiga telefoni teel. Vajadusel on võimalik leppida kokku ka järelnõustamise aeg. Helistada võivad õpilased, kooliõpilaste ja lasteaialaste vanemad, õpetajad jt lastega töötavad spetsialistid.

Helista numbril 1226 Nõuandeliin 1226 vastab eesti keeles igal tööpäeval kl 16-20.

Helista numbril 1227 Nõuandeliin 1227 vastab vene keeles teisipäeviti kl 16-20 Lisaks iga kuu esimesel teisipäeval Ukraina keeles

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, vaimse tervise probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee ühendab inimesi, kes hoolivad vaimsest tervisest. Tiimi kuuluvad vaimse tervise ning noorte- ja haridusvaldkonna spetsialistid ning kaasamõtlejad erinevatest eluvaldkondadest. Püüdleme vaimse tervise teemade mõistva, aruka, paindliku, kuid ka optimistliku, kergema ja avatuma käsitlemise poole.

Lisaks sellele, et kättesaadavad on vaimse tervise info, nipid ja testid, saab vajadusel pöörduda nõustamisele https://noustamine.peaasi.ee/

Lasteabi on lastega seotud murede korral olemas ööpäevaringselt üle Eesti. https://www.lasteabi.ee/et

Kõne telefonile 116 111 on helistajale tasuta ja helistada saab ka kõneaja puudumisel. Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles.

Lasteabisse saab pöörduda ka veebivestluse kaudu kodulehelt või e-kirja teel info@lasteabi.ee.

Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Kõik pöördumised salvestatakse teeninduskvaliteedi parendamise ning abivajavate ja hädaohus olevate laste huvide kaitse eesmärgil.

Ohvriabitöötaja pakub Sulle tuge kui Sa oled kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu. Meie juurest saad tuge ja nõustamist. Anname ka nõu, kui oled mures lähedase pärast või tahad spetsialistina inimest toetada.

Asume igas maakonnas. Nõustame konfidentsiaalselt ja vajadusel anonüümselt. Teenus on tasuta. https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub ööpäevaringset kriisinõustamist, annab infot Sinu õiguste ja abivõimaluste kohta ning viib Su kokku õigete spetsialistidega. Meile saab helistada ka välismaalt numbrile +372 614 7393.

Helistada saad 24/7 tasuta ja soovi korral anonüümselt. Nõustame Sind eesti, vene ja inglise keeles. Kui Sa ei soovi helistada, oleme Sinu jaoks olemas veebivestluses. https://www.palunabi.ee/et/ohvriabi

Koolipsühholoog on haridusasutuses töötav vaimse tervise spetsialist, kes aitab muredega toime tulla. Koolipsühholoog lähtub lapse heaolust ja parimatest huvidest. Koolipsühholoog on olemas nii õpilaste, vanemate kui ka õpetajate aitamiseks.

https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/haridustootajad/tugispetsialistid

Lahendus.net pakub tasuta psühholoogia-alast nõustamist ja infot läbi veebikeskkonna ning tutvustab vaimse tervise valdkonda ja psühholoogilist abi laiemale üldsusele läbi teabeürituste korraldamise ja läbiviimise. Lahendus.neti eesmärgiks on vaimse tervise edendamine ja psühholoogilise abi kättesaadavamaks muutmine.

Lahendus.net on Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse poolt algatatud projekt, millest on välja kasvanud MTÜ Lahendus.net. Lahendus.neti kodulehelt leiab mitmesugust psühholoogia-alast infot ja kontakte, registreerunud kasutajatel on võimalik kirjutada Lahendus.neti nõustajatele. Nõustajaga kirjutades võib jääda anonüümseks ja see on tasuta. Lahendus.neti võivad kirjutada kõik, vanusest, soost või mure suurusest hoolimata. https://lahendus.net/register

Nõustamisega tegelevad Lahendus.netis Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vanemate kursuste psühholoogiaüliõpilased ja vilistlased. Lahendajate töö kulgeb kogenud nõustajate ning superviisorite juhendamise all ning kõik nõustajad on kohustatud järgima Lahendaja eetikakoodeksit. Lahendus.net ei tegele teraapia ega psüühikahäirete raviga, vaid püüab inimest toetada ja aidata tal oma probleemi analüüsida. Vajadusel abistab Lahendus.neti nõustaja kirjutajal leida sobivat kohta, kuhu oma murega pöörduda.

Oleme koostanud andmebaasi, et muuta psühhiaatrite, psühholoogide, vaimse tervise õdede ja mitmete teiste spetsialistide leidmise lihtsamaks. https://lahendus.net/database

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.
https://www.sm.ee/lapsed-ja-hoolekanne/lapsed-ja-pered/abivajav-laps

Lastekaitse hõlmab mitmesuguseid toetusi ja teenuseid, mis toetavad laste õigusi ja heaolu.
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/laste-ja-perede-abistamine#mure-lasteaias-voi-k