{"id":614,"date":"2024-06-06T13:30:54","date_gmt":"2024-06-06T13:30:54","guid":{"rendered":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/?page_id=614"},"modified":"2025-01-17T16:47:56","modified_gmt":"2025-01-17T16:47:56","slug":"learning-about-mental-disorders","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/learning-about-mental-disorders\/","title":{"rendered":"Vaimsete erip\u00e4rade ja ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete m\u00f5istmine"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"614\" class=\"elementor elementor-614\" data-elementor-settings=\"{&quot;ha_cmc_init_switcher&quot;:&quot;no&quot;}\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-6d4acf7 elementor-section-height-min-height elementor-section-items-stretch elementor-reverse-mobile elementor-section-boxed elementor-section-height-default wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no\" data-id=\"6d4acf7\" data-element_type=\"section\" data-settings=\"{&quot;background_background&quot;:&quot;gradient&quot;,&quot;shape_divider_bottom&quot;:&quot;waves&quot;,&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-background-overlay\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shape elementor-shape-bottom\" data-negative=\"false\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewbox=\"0 0 1000 100\" preserveaspectratio=\"none\">\n\t<path class=\"elementor-shape-fill\" d=\"M421.9,6.5c22.6-2.5,51.5,0.4,75.5,5.3c23.6,4.9,70.9,23.5,100.5,35.7c75.8,32.2,133.7,44.5,192.6,49.7\tc23.6,2.1,48.7,3.5,103.4-2.5c54.7-6,106.2-25.6,106.2-25.6V0H0v30.3c0,0,72,32.6,158.4,30.5c39.2-0.7,92.8-6.7,134-22.4\tc21.2-8.1,52.2-18.2,79.7-24.2C399.3,7.9,411.6,7.5,421.9,6.5z\"\/>\n<\/svg>\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-5652598 elementor-invisible\" data-id=\"5652598\" data-element_type=\"column\" data-settings=\"{&quot;animation&quot;:&quot;fadeIn&quot;}\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d03833d elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"d03833d\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h1 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Vaimsete erip\u00e4rade ja ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete m\u00f5istmine<\/h1>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-6e6b507 e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-parent\" data-id=\"6e6b507\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f93df63 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"f93df63\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Vaimne tervis \u00fchelt poolt ja ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ired teiselt poolt on tervise ja haiguse kontiinumi kaks otspunkti. M\u00f5isteid nagu \"probleemne k\u00e4itumine\" v\u00f5i \"emotsionaalsed probleemid\" kasutatakse sageli nende kahe vahelise vahemiku kirjeldamiseks olukorras, kus vaimne tervis on kahjustatud, kuid seisund ei vasta ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire kriteeriumidele. Lisaks sellele, et taolistel puhkudel kirjeldatakse vaimse tervise probleemide olemasolu v\u00f5i puudumist, tuleks teema uurijate ettepaneku kohaselt kirjeldada ka heaolu tunnuseid ja m\u00e4\u00e4ra. Vaimse tervise kaheteljelise mudeli kohaselt iseloomustab optimaalset vaimset tervist olukord, kus heaolu n\u00e4itajad on k\u00f5rgel tasemel ja vaimse tervise probleeme on v\u00e4he. Ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire riski k\u00f5rge tase on aga inimestel, kellel on mitmeid vaimse tervise probleeme ja heaolu n\u00e4itajate tase madal. Lisaks saab mudeli kohaselt kirjeldada inimesi, kellel on k\u00fcll mitmeid vaimse tervise probleeme, aga samal ajal k\u00f5rge heaolu tase nagu ka inimesi, kellel k\u00fcll ei ole vaimse tervise probleeme, aga kelle heaolu tase on madal. Viimasesse kahte kategooriasse kuuluvaid inimesi ei saa pidada ei hea vaimse tervisega ega ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire riskir\u00fchmas olijateks, nad on n-\u00f6 kahe vahel. Koolis elluviidavate ennetustegevuste seisukohast on just nemad eriti olulised (vt t\u00f6\u00f6riistakasti esimest ja teist astet). Need inimesed, kelle puhul on ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire riski tase k\u00f5rge, v\u00f5ivad vajada vaimse tervise spetsialiste toetust v\u00f5i abi (vt t\u00f6\u00f6riistakasti neljas aste). Siiski r\u00f5hutame, et vaimse tervise teemat ei saa k\u00e4sitleda lihtsustatult kui pelka k\u00fcsimust, kas inimesel on v\u00f5i ei ole diagnoositav neuroloogiline erip\u00e4ra v\u00f5i ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire.<\/p><p>T\u00f6\u00f6riistakasti selles osas kirjeldatakse tervise, probleemse k\u00e4itumise ja h\u00e4ire piire noorukieas esinevate tavaliste ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete puhul. Lisaks kirjutatakse selles osas neuroloogilise arengu erip\u00e4radest. Need on seotud n\u00e4rvis\u00fcsteemi erip\u00e4rase arengu ja toimimisega ning toovad kaasa raskusi isiklikus, sotsiaalses, akadeemilises ja t\u00f6\u00f6elus. Need ilmnevad enamasti varases lapseeas geneetiliste ja keskkonnategurite koosm\u00f5ju tulemusena. T\u00e4iendavad teadmised ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete teadusp\u00f5histest tagamaadest v\u00f5ivad aidata leevendada ebakindlust nende osas ja v\u00f5idelda stigmatiseerimise vastu. Sellised teadmised v\u00f5imaldavad paremini m\u00f5ista esmapilgul arusaamatut k\u00e4itumist ning h\u00f5lbustavad suhtlemist nii noorukite kui ka kolleegidega. Lisaks v\u00f5imaldab teaduslikult kinnitatud ja t\u00f5husate sekkumiste tundmine suunata abivajajad asjakohaste ressurssideni, n\u00e4iteks algatada p\u00f5hjalik diagnostiline hindamine ja vajaduse korral v\u00f5tta kasutusele toetavad ps\u00fchhoteraapilised v\u00f5i hariduslikud meetmed. Varajaste hoiatusm\u00e4rkide v\u00f5i h\u00e4irele osutada v\u00f5ivate raskuste tuvastamine on koolide ja k\u00f5igi haridusega seotud sidusr\u00fchmade jaoks v\u00e4ga oluline.<\/p><p>Seega on selles osas toodud info eesm\u00e4rk t\u00f5sta teadlikkust neuroloogilistest erip\u00e4radest ja ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretest, v\u00e4hendada h\u00e4bim\u00e4rgistamist ja teada, millal ja kuidas tuleks algatada abivajaja toetamine. Siin toodud info on m\u00f5eldud k\u00f5igile koolit\u00f6\u00f6tajatele, kes tahavad saada esmaseid teadmisi vaimse tervise probleemide osas. Enamlevinud neuroloogilistest erip\u00e4radest ja ps\u00fchhikah\u00e4iretest antakse esmane \u00fclevaade. P\u00f5hjalikumat infot vaimse tervise probleemide, diagnooside ja ravi osas tuleks otsida t\u00e4iendavatest allikatest.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-618a784 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"618a784\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-618a784\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"618a784\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"additional-sources\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1021\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-book\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Lisalugemist<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1021\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"additional-sources\"><p><span>The State of the world\u2019s children 2021 (UNICEF, 2021)<\/span><\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-438ed6f e-n-tabs-mobile ha-has-bg-overlay elementor-widget elementor-widget-n-tabs\" data-id=\"438ed6f\" data-element_type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;horizontal_scroll&quot;:&quot;disable&quot;}\" data-widget_type=\"nested-tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"e-n-tabs\" data-widget-number=\"70839663\" aria-label=\"Tabs. Open items with Enter or Space, close with Escape and navigate using the Arrow keys.\">\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-heading\" role=\"tablist\">\n\t\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-708396631\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"true\" data-tab-index=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"e-n-tab-content-708396631\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tAutismispektri h\u00e4ire\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-708396632\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-708396632\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tS\u00f6\u00f6mish\u00e4ired\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-708396633\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"3\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-708396633\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tInternetis\u00f5ltuvus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-708396634\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"4\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-708396634\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tDepressioon\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-708396635\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"5\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-708396635\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tAktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire ehk ATH\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-708396636\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"6\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-708396636\" style=\"--n-tabs-title-order: 6;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\t\u00c4revush\u00e4ired\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-content\">\n\t\t\t\t<div id=\"e-n-tab-content-708396631\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-708396631\" data-tab-index=\"1\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\" class=\"e-active elementor-element elementor-element-672a840 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"672a840\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4c02289 e-n-tabs-mobile elementor-widget elementor-widget-n-tabs\" data-id=\"4c02289\" data-element_type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;horizontal_scroll&quot;:&quot;disable&quot;}\" data-widget_type=\"nested-tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"e-n-tabs\" data-widget-number=\"79700617\" aria-label=\"Tabs. Open items with Enter or Space, close with Escape and navigate using the Arrow keys.\">\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-heading\" role=\"tablist\">\n\t\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-797006171\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"true\" data-tab-index=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"e-n-tab-content-797006171\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tKirjeldus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-797006172\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-797006172\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tEsinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-797006173\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"3\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-797006173\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tArusaamine\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-797006174\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"4\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-797006174\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tToetus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-797006175\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"5\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-797006175\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tHarjutus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-content\">\n\t\t\t\t<div id=\"e-n-tab-content-797006171\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-797006171\" data-tab-index=\"1\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\" class=\"e-active elementor-element elementor-element-a2bf5bf e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"a2bf5bf\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-98028cb elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"98028cb\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kirjeldus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-aae4f06 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"aae4f06\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Erinevalt sellistest seisunditest nagu depressioon v\u00f5i \u00e4revus, on autismispektril olevad inimesed selle erip\u00e4raga s\u00fcndinud ja ravi ei ole teadaolevalt v\u00f5imalik. Siiski on v\u00f5imalik ravi ja teraapiga toetada selle erip\u00e4raga kaasnevate raskustega toimetulekut. Autismi nimetatakse sageli arenguh\u00e4ireks ja autismiga inimeste n\u00e4rvis\u00fcsteemi toimimine erineb neurot\u00fc\u00fcpiliste inimeste n\u00e4rvis\u00fcsteemi toimimisest. \"Neurot\u00fc\u00fcpiline\" on termin, mida kasutatakse nende inimeste nimetamiseks, kelle neuroloogiline areng vastab \"t\u00fc\u00fcpilisele\" mustrile. Seevastu termin \"neuroeriline\" viitab inimestele, kelle neuroloogiline areng kaldub t\u00fc\u00fcpilisest mustrist k\u00f5rvale, n\u00e4iteks autismispektri h\u00e4ire v\u00f5i aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega inimesed. Autismispektri h\u00e4ire diagnoosimine eeldab s\u00fcmptomeid kolmes p\u00f5hivaldkonnas: sotsiaalsetes suhetes, suhtlemises ning korduvas stereot\u00fc\u00fcpses k\u00e4itumises. Need s\u00fcmptomid v\u00f5ivad inimeseti erineda, mist\u00f5ttu r\u00e4\u00e4gime spektrist. Siiski on autismispektri h\u00e4irega inimeste \u00fchine tunnusjoon sotsiaalse suhtlemise raskus, millega kaasneb tugev eelistus, et tegevused on struktureeritud ja etteaimatavad. M\u00f5nes riigis k\u00e4sitletakse sotsiaalsete suhete ja suhtlemise k\u00f5rvalekaldeid n\u00fc\u00fcdseks \u00fchtekuuluavtena, mitte enam eraldi \u00fcksustena. Siin kirjeldame neid siiski eraldiseisvatena.<\/p><p>Suhtlemine: K\u00f5ne areng v\u00f5ib autismispektri h\u00e4irega inimestel olla hilinenud v\u00f5i puududa t\u00e4ielikult. Kui aga k\u00f5ne on olemas, erineb see sageli neurot\u00fc\u00fcpiliste inimeste k\u00f5nest. N\u00e4iteks v\u00f5ivad nad kasutada rohkem neologisme, teha sotsiaalselt sobimatuid avaldusi v\u00f5i esitada sobimatuid k\u00fcsimusi ning aina korrata samu s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid. Lisaks sellele erineb verbaalse suhtluse algatamine ja s\u00e4ilitamine v\u00f5rreldes neurot\u00fc\u00fcpiliste inimestega. Sageli ei r\u00e4\u00e4gi nad \u00fcldistel teemadel, et suhtlust alal hoida ja vastavad v\u00e4he oma vestluspartnerile selleks, et dialoogi s\u00e4ilitada. Lisaks on autismispektril inimestel sageli v\u00e4henenud mitteverbaalne suhtlemine, n\u00e4iteks harv noogutamine v\u00f5i pea raputamine, kaugetele objektidele osutamine v\u00f5i tavap\u00e4raste \u017eestide kasutamine, nagu h\u00fcvastij\u00e4tuks lehvitamine v\u00f5i \u00f5husuudluste saatmine. Autismispektril olevate laste puhul on m\u00e4rgatud, et nad m\u00e4ngivad spontaanselt harva kujutlusm\u00e4nge ja nende m\u00e4ngitavad kujutlusm\u00e4ngud ei ole mitmekesised, vaid kalduvad aina korduma.<\/p><p>Sotsiaalsed suhted: Autismispektril inimeste v\u00e4henenud mitteverbaalne suhtlemine v\u00f5ib takistada edukat osalemist sotsiaalses suhtluses. N\u00e4iteks v\u00f5ivad nad v\u00e4ltida silmsidet v\u00f5i hoida seda piiratult. Lisaks on neil v\u00e4hem sotsiaalset naeratust ja nende n\u00e4oilmed on \u00fcldiselt v\u00e4hem v\u00e4ljendunud kui neurot\u00fc\u00fcpilistel inimestel. Lisaks sellele on autismispektril olevatel inimestel sageli raskusi eakaaslastega suhete loomisel ja s\u00e4ilitamisel. Nad v\u00f5ivad n\u00e4idata v\u00e4lja v\u00e4hem huvi eakaaslaste vastu ja nende reaktsioon, kui teised neile l\u00e4henevad, v\u00f5ib m\u00f5nikord olla negatiivne. Lisaks v\u00f5ib puududa teistega jagamine, mis v\u00e4ljendub v\u00e4hemates pakkumistes jagada teistega asju v\u00f5i v\u00e4henenud kalduvuses jagada teistega oma huvisid ja r\u00f5\u00f5mu. Autismispektril inimeste suhtlus on sageli v\u00e4hem vastastikune nii sotsiaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil. N\u00e4iteks v\u00f5ib autismispektril inimene teistele lohutust pakkuda kas harva, ebasobivalt v\u00f5i teiste jaoks arusaamatult. Lisaks sellele v\u00f5ib autismispektril teismeliste suhtlus t\u00e4iskasvanutega olla reserveeritud ja neil v\u00f5ib olla v\u00e4henenud huvi sellise suhtluse vastu.<\/p><p>Korduv stereot\u00fc\u00fcpne k\u00e4itumine: Autismispektril inimestel on sageli ebatavalised ja\/v\u00f5i intensiivsed huvid, millega nad pidevalt tegelevad. M\u00f5nikord sooritavad nad korduvalt selliseid tegevusi v\u00f5i rituaale, millel ei ole iseenesest mingit funktsiooni. Neil on sageli raske tulla toime muudatustega igap\u00e4evastes rutiinides v\u00f5i muutustega keskkonnas. Lisaks sellele v\u00f5ivad autismispektril inimesed olla fikseeritud teatud objektidele v\u00f5i esemete mittefunktsionaalsetele aspektidele. Neil v\u00f5ivad olla sensoorse tunnetuse erip\u00e4rad, mis v\u00f5ivad h\u00f5lmata erinevaid meeli ja m\u00f5jutada nende reaktsioone kuulmis-, n\u00e4gemis-, puute- v\u00f5i l\u00f5hnastiimulitele. M\u00f5ned autismispektril inimesed v\u00f5ivad reageerida teatud stiimulitele \u00fclitundlikult, kogedes intensiivset ebamugavust, samas kui teised v\u00f5ivad olla alatundlikud, reageerides teatud stiimulitele oluliselt v\u00e4hem. Lisaks v\u00f5ivad autismispektril inimesed m\u00f5nikord sooritada korduvaid motoorseid liigutusi kas k\u00e4tega v\u00f5i kogu kehaga.<\/p><p>Ohum\u00e4rgid: K\u00f5ne areng puudub v\u00f5i hilistub, arengus mahaj\u00e4\u00e4mine v\u00f5rreldes tavap\u00e4rase arenguga, raskused sotsiaalsete suhetega, korduv stereot\u00fc\u00fcpne k\u00e4itumine ja huvid, ebatavaline tundlikkus sensoorsete stiimulite suhtes, j\u00e4igad m\u00f5tlemis- ja k\u00e4itumismustrid. Autsimispektri h\u00e4ire tunnused ilmnevad varases lapseeas. Oluline on m\u00e4rkida, et m\u00f5ne \u00fcksiku ohum\u00e4rgi olemasolu ei t\u00e4henda tingimata, et inimene on autismispektril. Autismispektri h\u00e4ire diagnoosimiseks on vajalik professionaalne hindamine ja diagnoosimine spetsialisti, n\u00e4iteks ps\u00fchhiaatri poolt.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-64bcdfa elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"64bcdfa\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-64bcdfa{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-797006172\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-797006172\" data-tab-index=\"2\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\" class=\"elementor-element elementor-element-38ea35a e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"38ea35a\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-cace012 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"cace012\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Esinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-458c1e6 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"458c1e6\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">\u00dclemaailmselt on ligikaudu 1% lastest diagnoositud autismispektri h\u00e4ire. Poiste seas on diagnoos sagedasem kui t\u00fcdrukute seas. Lapsep\u00f5lves ja noorukieas v\u00f5ib autismispektri h\u00e4ire p\u00f5hjustada raskusi koolis. N\u00e4iteks sensoorne \u00fclekoormus klassiruumis v\u00f5ib p\u00f5hjustada keskendumisraskusi. Autismispektri h\u00e4irega inimestel on sageli raskusi suhtlemisel teistega, eriti eakaaslastega. Need raskused v\u00f5ivad ilmneda erinevates sotsiaalsetes olukordades, sealhulgas teistega r\u00e4\u00e4kimisel, mitteverbaalsete m\u00e4rkide m\u00f5istmisel ning suhete loomise ja s\u00e4ilitamise v\u00f5imes. Lisaks suhete ja suhtlemise raskustele on autismispektri h\u00e4irega inimestel sageli sensoorset tundlikkust, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada ka suhtlemist. Nende erinevustega toimetulek on autismispektril inimeste jaoks sageli keerukas ja v\u00f5ib nende igap\u00e4evaelu oluliselt m\u00f5jutada. V\u00e4ga sageli esineb autismispektri h\u00e4ire koos teiste ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretega, k\u00f5ige sagedamini ATH, obsessiiv-kompulsiivse h\u00e4ire ja \u00e4revush\u00e4iretega, samuti depressiooniga.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-797006173\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-797006173\" data-tab-index=\"3\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\" class=\"elementor-element elementor-element-9b34d00 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"9b34d00\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-23e71cc elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"23e71cc\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Arusaamine<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-6ded818 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"6ded818\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;The exact causes of autism spectrum disorders have not been fully investigated and understood, but research suggests that a combination of genetic, environmental, and developmental factors plays a role. There is likely no single cause of autism, but rather a variety of factors that contribute to the development of the disorder through complex interactions. The most important part, however, is genetic predisposition. Environmental factors, on the other hand, play a more important role in terms of functional impairment and personal distress.&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:15107,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;4&quot;:{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:16777215},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;14&quot;:{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:855309},&quot;15&quot;:&quot;\\&quot;Calibri Light\\&quot;, sans-serif&quot;,&quot;16&quot;:11}\">Autismispektri h\u00e4ire t\u00e4psed p\u00f5hjused ei ole veel teada, kuid uuringud n\u00e4itavad, et rolli m\u00e4ngivad geneetilised, keskkonna- ja arengutegurid. T\u00f5en\u00e4oliselt ei ole autismispektri h\u00e4irel \u00fcht p\u00f5hjust, vaid pigem toimivad mitmed tegurid keerulises vastastikm\u00f5jus ja toovad kaasa h\u00e4ire kujunemise. K\u00f5ige olulisem on siiski geneetiline eelsoodumus. Keskkonnategurid seevastu m\u00e4ngivad suuremat rolli n\u00e4iteks toimetulekuoskuste kujunemisel ja stressi kogemisel.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-797006174\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-797006174\" data-tab-index=\"4\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\" class=\"elementor-element elementor-element-d787ebb e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"d787ebb\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-431dde0 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"431dde0\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-32fad80 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"32fad80\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">Autismispektri h\u00e4ire ravi ja toetus kohandatakse vastavalt individuaalsetele vajadustele. Varajane diagnoosimine ja sekkumine v\u00f5ib autismispektri h\u00e4ire kulgu positiivselt m\u00f5jutada. Varajane sekkumine v\u00f5ib h\u00f5lmata k\u00e4itumis- ja suhtlemisteraapiat, samuti toetavaid meetmeid, mille eesm\u00e4rk on edendada sotsiaalse suhete, suhtlemise ja eneseabioskuste arengut. Sellised teraapiad nagu k\u00e4itumisanal\u00fc\u00fcs (ABA), kognitiivne k\u00e4itumisteraapia ja logopeediline teraapia v\u00f5ivad aidata parandada sotsiaalseid oskusi, suhteid, eneseregulatsiooni ja muid olulisi oskusi. Individuaalselt kohandatud \u00f5ppekavad ja tugiteenused koolis v\u00f5ivad aidata autismispektril laste ja noorukite \u00f5ppimisprotsessi h\u00f5lbustada. See v\u00f5ib h\u00f5lmata tugiteenuste pakkumist, kohandusi klassiruumis (nt sensoorsest \u00fclestimulatsioonist hoidumine) ja eakaaslastega suhtlemise soodustamist. K\u00f5ik meetmed, mille eesm\u00e4rk on edendada heaolu ja h\u00f5lbustada rasketes olukordades toimetulekut (nagu kirjeldatud eelmistes osades), v\u00f5ivad avaldada positiivset m\u00f5ju. Pakkudes individuaalselt kohandatud toetust, mis on koosk\u00f5las lapse v\u00f5i noore vajaduste ja tugevustega, v\u00f5ivad sekkumised aidata kasvatada resilientsust ja arendada positiivseid toimetulekustrateegiaid. Edendades suhteid, eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja eneseabioskusi, v\u00f5ib suureneda vastupidavus stressi ja raskuste suhtes. Lisaks sellele v\u00f5ivad need parandada enesehinnangut ja kasvatada eneseusku, mis omakorda aitab parandada vaimset tervist ja \u00fcldist heaolu.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-797006175\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-797006175\" data-tab-index=\"5\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\" class=\"elementor-element elementor-element-c0cbff0 e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"c0cbff0\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2c3d7d4 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"2c3d7d4\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Harjutus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-18b9cda elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"18b9cda\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-18b9cda{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-0cc85a4 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"0cc85a4\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-0cc85a4{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c9ce5d2 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"c9ce5d2\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-c9ce5d2{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9b78119 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"9b78119\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-9\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"9\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"SENSE_KQ_Autismr_EST\"><\/iframe><\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-fcaaf76 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"fcaaf76\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-fcaaf76{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-85b414b elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"85b414b\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-85b414b\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"85b414b\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"additional-sources\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1401\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-book\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Lisalugemist<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1401\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"additional-sources\"><p><span>Centers for Disease Control and Prevention (2022). Autism Spectrum Disorder (ASD). Retrieved from: <a href=\"https:\/\/www.cdc.gov\/ncbddd\/autism\/facts.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.cdc.gov\/ncbddd\/autism\/facts.html<\/a><\/span><\/p><p><span>Keen et al. (2015). How well are children with autism spectrum disorder doing academically at school? An overview of the literature. Autism, 20(3), 276-294. doi: 10.1177\/1362361315580962<br \/><\/span><\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ec743df elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"ec743df\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-ec743df{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-65de1b8 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"65de1b8\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-65de1b8{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-708396632\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-708396632\" data-tab-index=\"2\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\" class=\"elementor-element elementor-element-56f874e e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"56f874e\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a749349 e-n-tabs-mobile elementor-widget elementor-widget-n-tabs\" data-id=\"a749349\" data-element_type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;horizontal_scroll&quot;:&quot;disable&quot;}\" data-widget_type=\"nested-tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"e-n-tabs\" data-widget-number=\"175412041\" aria-label=\"Tabs. Open items with Enter or Space, close with Escape and navigate using the Arrow keys.\">\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-heading\" role=\"tablist\">\n\t\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1754120411\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"true\" data-tab-index=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1754120411\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tKirjeldus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1754120412\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1754120412\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tEsinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1754120413\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"3\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1754120413\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tArusaamine\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1754120414\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"4\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1754120414\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tToetus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1754120415\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"5\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1754120415\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tHarjutus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-content\">\n\t\t\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1754120411\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1754120411\" data-tab-index=\"1\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\" class=\"e-active elementor-element elementor-element-3f841d4 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"3f841d4\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9241c27 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"9241c27\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kirjeldus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c0bb08e elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"c0bb08e\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>S\u00f6\u00f6mish\u00e4ired on t\u00f5sised ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ired, mis m\u00f5jutavad s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumist ja oma keha tajumist. Need v\u00f5ivad p\u00f5hjustada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid terviseprobleeme ja m\u00f5jutada oluliselt s\u00f6\u00f6mish\u00e4irega inimeste elu. K\u00f5ige levinumad s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired on anorexia nervosa, bulimia nervosa ja liigs\u00f6\u00f6mine. Vaatamata erinevustele on s\u00f6\u00f6mish\u00e4iretel m\u00f5ned \u00fchised tunnused. Esiteks on keskseks teemaks h\u00e4iritud s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumine, mis v\u00f5ib v\u00e4ljenduda n\u00e4iteks \u00e4\u00e4rmusliku kalorite arvestamise, liigse s\u00f6\u00f6mise v\u00f5i toidu tarbimise \u00e4\u00e4rmusliku piiramise kaudu. Sellisel k\u00e4itumisel on t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed nii f\u00fc\u00fcsilisele kui ka vaimsele tervisele. S\u00f6\u00f6mish\u00e4iretega inimesed kannatavad sageli alatoitumise, deh\u00fcdratsiooni, s\u00fcdameprobleemide, depressiooni ja muude vaimse tervise h\u00e4irete all. Teine s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete \u00fchine tunnus on moonutatud arusaam oma kehast ja kehakaalust. Haigestunud inimesed kipuvad end tajuma \u00fclekaalulisena v\u00f5i ebaatraktiivsena, s\u00f5ltumata oma tegelikust kaalust v\u00f5i v\u00e4limusest. See p\u00f5hjustab sageli tugevat emotsionaalset stressi, sealhulgas \u00e4revust, h\u00e4bi, s\u00fc\u00fctunnet ja eneseviha. H\u00e4irunud s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumine v\u00f5ib olla emotsionaalsete probleemidega toimetuleku mehhanismiks. Viimaseks \u00fchiseks tunnuseks on, et s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired kahjustavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt inimeste igap\u00e4evaelu. Pidev keskendumine toidule, kehakaalule ja kehakuvandile v\u00f5ib p\u00f5hjustada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kannatusi ja takistada oluliselt koolis k\u00e4imist, t\u00f6\u00f6tamist, suhtlemist ja isiklikku arengut.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ad8a14c elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"ad8a14c\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-ad8a14c{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-132a22a elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"132a22a\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-132a22a{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-888a3f8 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"888a3f8\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-39\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"39\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Eating disorders - man (Estonian)\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-bf41c18 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"bf41c18\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-bf41c18{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c5d8854 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"c5d8854\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-c5d8854{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1754120412\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1754120412\" data-tab-index=\"2\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\" class=\"elementor-element elementor-element-b1b38c5 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"b1b38c5\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8005040 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"8005040\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Esinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-da97454 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"da97454\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;Eating disorders affect approximately 14 out of 1000 women and 5 out of 1000 men. They typically begin in adolescence. Eating disorders can have serious consequences for physical and mental health. They often lead to malnutrition and weight-related issues, including muscle atrophy, fragile bones, hair loss, and a weakened immune system. Additionally, eating disorders can result in the cessation of menstruation in women and loss of potency in men. Cardiovascular problems, such as arrhythmias and heart failure, are also common. Gastrointestinal problems, such as gastritis and ulcers, are another consequence. Furthermore, eating disorders can cause cognitive impairments and mental health issues such as depression and anxiety disorders. Social withdrawal, isolation, and relationship problems are common social consequences. Long-term, eating disorders can lead to life-threatening complications such as heart failure, kidney failure, and an increased risk of suicide.&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:8961,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;16&quot;:11}\">S\u00f6\u00f6mish\u00e4ired m\u00f5jutavad \u00fclemaailmselt umbes 1,4% naistest 0,5% meestest. Need algavad tavaliselt noorukieas. S\u00f6\u00f6mish\u00e4iretel v\u00f5ivad olla t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed f\u00fc\u00fcsilisele ja vaimsele tervisele. Sageli p\u00f5hjustavad need alatoitumust ja kehakaaluga seotud probleeme, sealhulgas lihaste atroofiat, hapraid luid, juuste v\u00e4ljalangemist ja n\u00f5rgenenud immuuns\u00fcsteemi. Lisaks v\u00f5ivad s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired p\u00f5hjustada naistel menstruatsiooni l\u00f5ppemist ja meestel potentsi kadumist. Levinud on ka s\u00fcdame-veresoonkonna probleemid, nagu s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ired ja s\u00fcdamepuudulikkus. Seedetrakti probleemid, nagu gastriit ja haavandid, on samuti sage tagaj\u00e4rg. Lisaks v\u00f5ivad s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired p\u00f5hjustada kognitiivseid h\u00e4ireid ja vaimse tervise probleeme, nagu depressioon ja \u00e4revush\u00e4ired. Sotsiaalsetest suhetest tagasit\u00f5mbumine, isoleeritus ja suhteprobleemid on tavalised. Pikaajaliselt v\u00f5ivad s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired p\u00f5hjustada eluohtlikke t\u00fcsistusi, nagu s\u00fcdamepuudulikkus, neerupuudulikkus ja suurenenud enesetapurisk.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1754120413\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1754120413\" data-tab-index=\"3\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\" class=\"elementor-element elementor-element-ad2fc84 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"ad2fc84\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-bf9af42 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"bf9af42\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Arusaamine<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-be29cd8 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"be29cd8\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;It is important to note that eating disorders are not caused by a single factor but rather by a complex interplay of multiple factors. The exact causes can vary from person to person and are often the result of a combination of biological, psychological, and socio-cultural factors. Genetic predisposition plays a crucial role when it comes to the vulnerability of eating disorders. Studies have shown that individuals with family members who have been diagnosed with an eating disorder are at increased risk of developing one themselves. Additionally, hormonal, and neurochemical differences in the brain, particularly related to neurotransmitters such as serotonin and dopamine, can influence the risk of developing an eating disorder. Individual personality traits and psychological factors also play an important role. Childhood experiences, the presence of role models, parenting styles, and high achievement standards can increase the risk of eating disorders. Perfectionism, low self-esteem, a need for control, and impulsivity are examples of personality traits that may be associated with an increased risk of eating disorders. Furthermore, contemporary society and culture have a significant impact on the development of eating disorders. In particular, the portrayal of idealized body images in the media and on social platforms can lead to distorted body images and unrealistic beauty standards. The pressure to conform to body weight and appearance ideals, emanating from peer groups and society at large, can increase the risk of eating disorders.&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:8961,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;16&quot;:11}\">Oluline on m\u00e4rkida, et s\u00f6\u00f6mish\u00e4ireid ei p\u00f5hjusta mitte \u00fcks tegur, vaid mitmete tegurite keeruline koostoime. T\u00e4psed p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla inimeseti erinevad ja s\u00f6\u00f6mish\u00e4ire on bioloogiliste, ps\u00fchholoogiliste ja sotsiaalkultuuriliste tegurite kombinatsiooni tulemus. Geneetiline eelsoodumus m\u00e4ngib s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete riski puhul olulist rolli. Uuringud on n\u00e4idanud, et inimestel, kelle pereliikmetel on diagnoositud s\u00f6\u00f6mish\u00e4ire, on suurem risk s\u00f6\u00f6mish\u00e4iresse haigestuda. Lisaks v\u00f5ivad hormonaalsed ja neurokeemilised erinevused ajus, eriti seoses selliste neurotransmitteritega, nagu serotoniin ja dopamiin, m\u00f5jutada s\u00f6\u00f6mish\u00e4ire tekkimise riski. Olulist rolli m\u00e4ngivad ka individuaalsed tegurid: isiksuseomadused ja ps\u00fchholoogilised tegurid. Lapsep\u00f5lvekogemused, rollimudelid, vanemate kasvatusstiil ja k\u00f5rged saavutuseesm\u00e4rgid v\u00f5ivad suurendada s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete riski. Perfektsionism, madal enesehinnang, kontrollivajadus ja impulsiivsus on s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete suurenenud riskiga seotud isiksuseomadused. Lisaks sellele on t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnal ja kultuuril oluline m\u00f5ju s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete kujunemisele. Eelk\u00f5ige v\u00f5ib idealiseeritud kehade kujutamine meedias ja sotsiaalplatvormidel viia moonutatud kehakuvandi ja ebareaalsete ilustandardite tekkimiseni. Surve j\u00e4lgida kehakaalu ja idealiseeritud kehakuju t\u00e4htsustamine nii eakaaslaste r\u00fchmades kui ka \u00fchiskonnas laiemalt, v\u00f5ib suurendada s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete tekkimise riski.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1754120414\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1754120414\" data-tab-index=\"4\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\" class=\"elementor-element elementor-element-5f25657 e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"5f25657\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d303da5 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"d303da5\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-17db6c8 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"17db6c8\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Sotsiaalmeedias\u00f5ltuvus, tuntud ka kui internetis\u00f5ltuvus, viitab sundk\u00e4itumisele, mille puhul inimene veedab \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega digitaalsete vahendite, eriti interneti kasutamisega. Seda t\u00fc\u00fcpi s\u00f5ltuvus v\u00f5ib v\u00f5tta erinevaid vorme, n\u00e4iteks sotsiaalmeedia, online-m\u00e4ngude, voogedastusteenuste v\u00f5i muude digitaalsete teenuste \u00fclem\u00e4\u00e4rane kasutamine. Internetis\u00f5ltuvusega inimesed kulutavad \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega digimeedia kasutamisele ja j\u00e4tavad t\u00e4helepanuta olulised kohustused, nagu t\u00f6\u00f6, kooli, sotsiaalsed suhed ja isiklikud kohustused. Hoolimata kavatsusest v\u00e4hendada digimeediale kulutatud aega, on internetis\u00f5ltuvusega inimestel raske seda kontrollida. Sageli veedavad nad digimeediat kasutades rohkem aega kui planeerisid ning vajavad \u00fcha enam ekraaniaega, et kogeda samal m\u00e4\u00e4ral rahulolu v\u00f5i p\u00f5nevust kui varem. See v\u00f5ib viia selleni, et nad kasutavad digimeediat aina sagedamine ja kasutamise aeg kasvab pidevalt.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1754120415\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1754120415\" data-tab-index=\"5\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\" class=\"elementor-element elementor-element-e7e0655 e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"e7e0655\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-668cd5b elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"668cd5b\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Harjutus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-150ddcc elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"150ddcc\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-150ddcc{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d913b17 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"d913b17\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-11\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"11\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"SENSE_KQ_Eating Disorder_EST\"><\/iframe><\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2e29e19 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"2e29e19\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-2e29e19{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1ef1137 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"1ef1137\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-1ef1137{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-6bf06d7 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"6bf06d7\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-6bf06d7{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2b4c84d elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"2b4c84d\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-2b4c84d\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"2b4c84d\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"additional-sources\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-4541\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-book\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Lisalugemist<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-4541\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"additional-sources\"><p><span>National Institute of Mental Health (2024). Eating Disorders. Retrieved from: <a class=\"in-cell-link\" href=\"https:\/\/www.nimh.nih.gov\/health\/topics\/eating-disorders\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.nimh.nih.gov\/health\/topics\/eating-disorders<\/a><\/span><\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9dcd1be elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"9dcd1be\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-9dcd1be{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ee9ed7f elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"ee9ed7f\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-ee9ed7f{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-708396633\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-708396633\" data-tab-index=\"3\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\" class=\"elementor-element elementor-element-8afc777 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"8afc777\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2f1e5da e-n-tabs-mobile elementor-widget elementor-widget-n-tabs\" data-id=\"2f1e5da\" data-element_type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;horizontal_scroll&quot;:&quot;disable&quot;}\" data-widget_type=\"nested-tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"e-n-tabs\" data-widget-number=\"49407450\" aria-label=\"Tabs. Open items with Enter or Space, close with Escape and navigate using the Arrow keys.\">\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-heading\" role=\"tablist\">\n\t\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-494074501\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"true\" data-tab-index=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"e-n-tab-content-494074501\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tKirjeldus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-494074502\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-494074502\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tEsinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-494074503\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"3\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-494074503\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tArusaamine\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-494074504\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"4\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-494074504\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tToetus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-494074505\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"5\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-494074505\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tHarjutus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-content\">\n\t\t\t\t<div id=\"e-n-tab-content-494074501\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-494074501\" data-tab-index=\"1\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\" class=\"e-active elementor-element elementor-element-11f8448 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"11f8448\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-39d8d7b elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"39d8d7b\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kirjeldus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-76b55cc elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"76b55cc\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;Media addiction, also known as internet addiction or online addiction, refers to compulsive behavior in which an individual spends excessive amounts of time using digital media, particularly on the internet. This type of addiction can take various forms, including excessive use of social media, online gaming, streaming services, or other digital activities. Affected individuals invest an excessive amount of time in digital media usage and neglect important responsibilities such as work, school, social interactions, and personal duties. Despite intending to reduce time spent on digital media, individuals with internet addiction struggle to control it. Often, they spend more time on digital media than planned and increasingly need more time to experience the same satisfaction or thrill as before. This can lead them to turn to digital media more frequently, and their usage increases steadily.\\n\\nThoughts: Affected individuals are constantly preoccupied with their preferred medium. They can hardly concentrate on other thoughts and repeatedly feel the need to engage with digital media. Affected individuals may heavily rely on their online presence and success in social media for their self-worth. They constantly worry about how many likes, comments, or followers they have and feel inferior if they do not receive enough recognition. Similarly, digital media can serve as a means of escape from real problems or unpleasant emotions. Affected individuals may retreat into the virtual world to distract themselves and escape from stress or difficulties.\\n\\nFeelings: Often, affected people experience a loss of control, where he or she feels unable to control media usage. This can lead to frustration, anxiety, and feelings of helplessness. The fear of missing out can lead affected individuals to constantly stay online and fear missing important events or news when offline.\\n\\nBehavior: Affected individuals spend the majority of their time with media and neglect social relationships, hobbies, and other obligations. They have difficulty reducing their consumption and often conceal the extent of their usage. Affected people constantly seek excuses to be online and may display aggressive or angry behavior when denied access to digital media.\\n\\nBody: Excessive use of digital media can cause various physical discomforts. Poor posture and hours of sitting in front of screens can lead to back and neck pain, tension, and other musculoskeletal complaints. Additionally, an inactive lifestyle due to excessive media use can increase the risk of weight gain. Conversely, neglecting meals can lead to weight loss. Prolonged staring at screens can also lead to eye discomfort such as dryness, irritation, blurred vision, and headaches, collectively known as \\&quot;computer vision syndrome.\\&quot;\\n\\nRed flags\/Warning signs: Warning signs for a pathological use of internet should alert to potential signs and symptoms indicating excessive use of digital media and potential addiction. These include behavioral changes such as increased interest in digital media, neglect of responsibilities and activities, withdrawal symptoms when restricting media consumption, problems in interpersonal relationships, health issues, uncontrollable behavior, withdrawal and isolation, as well as deception and lying about the extent of usage. It is important to take these warning signs seriously and take appropriate action early on to recognize and treat internet addiction. Professional help and support can assist in developing healthier habits and supporting the individual on the path to recovery.\\n&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:13057,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;15&quot;:&quot;Arial&quot;,&quot;16&quot;:11}\">Sotsiaalmeedias\u00f5ltuvus, tuntud ka kui internetis\u00f5ltuvus, viitab sundk\u00e4itumisele, mille puhul inimene veedab \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega digitaalsete vahendite, eriti interneti kasutamisega. Seda t\u00fc\u00fcpi s\u00f5ltuvus v\u00f5ib v\u00f5tta erinevaid vorme, n\u00e4iteks sotsiaalmeedia, online-m\u00e4ngude, voogedastusteenuste v\u00f5i muude digitaalsete tegevuste \u00fclem\u00e4\u00e4rane kasutamine. M\u00f5jutatud isikud kulutavad \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega digitaalmeedia kasutamisele ja j\u00e4tavad t\u00e4helepanuta olulised kohustused, nagu t\u00f6\u00f6, kool, sotsiaalne suhtlemine ja isiklikud kohustused. Hoolimata kavatsusest v\u00e4hendada digitaalsele meediale kulutatud aega, on internetis\u00f5ltuvusega inimestel raske seda kontrollida. Sageli veedavad nad digitaalset meediat kasutades rohkem aega kui planeeritud ning vajavad \u00fcha enam ekraaniaega, et kogeda sama rahulolu v\u00f5i p\u00f5nevust kui varem. See v\u00f5ib viia selleni, et nad p\u00f6\u00f6rduvad sagedamini digitaalse meedia poole ja nende kasutus suureneb pidevalt.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-04420e6 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"04420e6\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-04420e6{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a1fbfee elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"a1fbfee\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-a1fbfee{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-01357f2 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"01357f2\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-43\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"43\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Internet addiction - man (Estonian)\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-729a9a7 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"729a9a7\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-729a9a7{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-94a8edb elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"94a8edb\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-94a8edb{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-494074502\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-494074502\" data-tab-index=\"2\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\" class=\"elementor-element elementor-element-a6b6613 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"a6b6613\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-62565b5 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"62565b5\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Esinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-e8fa0ac elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"e8fa0ac\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;The estimated global prevalence of internet addiction is 6.0 percent. This excessive use of digital media can lead to serious consequences, including an increased risk of aggressive behavior with high consumption of violent content, as well as a deterioration in academic performance. Furthermore, psychological effects such as depression, anxiety disorders, social phobias, and sleep problems may arise. It is important to take the effects of excessive media use seriously and to take appropriate preventive and treatment measures in a timely manner.&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:8961,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;16&quot;:11}\">Internetis\u00f5ltuvuse hinnanguline \u00fclemaailmne levimus on kuus protsenti. Digimeedia liigne kasutamine v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi, sealhulgas suurenenud agressiivse k\u00e4itumise riski tulenevalt v\u00e4givaldse sisu suurest tarbimisest, samuti \u00f5pitulemuste halvenemist. Lisaks v\u00f5ivad kaasneda ps\u00fchholoogilised tagaj\u00e4rjed, nagu depressioon, \u00e4revush\u00e4ired, sotsiaalfoobia ja uneh\u00e4ired. Oluline on v\u00f5tta \u00fclem\u00e4\u00e4rase digimeediatarbimise m\u00f5ju t\u00f5siselt ning v\u00f5imalikult varakult kasutusele asjakohased ennetus- ja ravimeetmed.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-494074503\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-494074503\" data-tab-index=\"3\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\" class=\"elementor-element elementor-element-2c9a093 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"2c9a093\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a771303 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"a771303\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Arusaamine<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c7b06bf elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"c7b06bf\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;The causes of internet addiction are diverse and can include biological, psychological, social, and environmental factors. These factors encompass a genetic predisposition, mental health issues such as depression or anxiety disorders, an environment that promotes excessive use of digital media, and personal factors such as stress management or the pursuit of reward and recognition. Excessive use of digital media can fulfill various psychological needs and serve as an escape from real-world problems. It provides an easy way to make new friendships and maintain social connections, which can be particularly appealing when interpersonal interaction in the real world is perceived as difficult. Additionally, playing digital games satisfies the need for challenge and reward, with successful gaming triggering the release of happiness hormones. These aspects contribute to increasing the appeal of digital media and promoting its excessive use, which, however, can simultaneously have negative impacts on real-life functioning and mental health.&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:8961,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;16&quot;:11}\">Internetis\u00f5ltuvuse p\u00f5hjused on erinevad ja v\u00f5ivad h\u00f5lmata bioloogilisi, ps\u00fchholoogilisi, sotsiaalseid ja keskkonnategureid. Need tegurid h\u00f5lmavad geneetilist eelsoodumust, vaimse tervise probleeme, nagu depressioon v\u00f5i \u00e4revush\u00e4ired, keskkonda, mis soodustab digivahendite \u00fclem\u00e4\u00e4rast kasutamist, ning isiklikke tegureid, nagu stressi juhtimise oskus v\u00f5i tasu ja tunnustuse otsimine. Digimeedia liigne kasutamine v\u00f5ib rahuldada erinevaid ps\u00fchholoogilisi vajadusi v\u00f5i olla reaalsete probleemide eest p\u00f5genemise viisiks. See pakub lihtsat v\u00f5imalust s\u00f5lmida uusi s\u00f5prussuhteid ja s\u00e4ilitada sotsiaalset suhtlust, mis v\u00f5ib olla eriti ahvatlev, kui inimestevahelist suhtlemist reaalses maailmas peetakse keeruliseks. Lisaks sellele rahuldab digim\u00e4ngude m\u00e4ngimine vajadust enda proovilepanemise ja tasu j\u00e4rele, sest edukas m\u00e4ngimine toob kaasa \u00f5nnehormoonide vabanemise. Need tegurid suurendavad digitaalmeedia atraktiivsust ja selle liigset kasutamist, mis omakorda v\u00f5ib avaldada negatiivset m\u00f5ju igap\u00e4evasele toimetulekule ja vaimsele tervisele.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-494074504\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-494074504\" data-tab-index=\"4\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\" class=\"elementor-element elementor-element-8b69b75 e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"8b69b75\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-cd7dde1 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"cd7dde1\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d4f113e elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"d4f113e\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">Individuaal- v\u00f5i grupiteraapia v\u00f5ib aidata tuvastada digimeedia liigse kasutamise algp\u00f5hjuseid ja vallandajaid ning v\u00f5tta kasutusele tervislikud toimetulekustrateegiad. Kognitiiv-k\u00e4itumisteraapia v\u00f5ib olla eriti kasulik probleemsete m\u00f5ttemustrite ja k\u00e4itumise \u00e4ratundmisel ning muutmisel. Lisaks v\u00f5ivad digip\u00e4devuse programmid aidata arendada arusaamist digimeedia kasutamise m\u00f5judest ja ohtudest ning \u00f5petada digimeedia vastutustundliku kasutamise strateegiaid. Digimeedia k\u00e4ttesaadavuse piiramine ajaliste piirangute, blokeerimisrakenduste v\u00f5i kodus digimeediavabade tsoonide loomise kaudu, v\u00f5ib samuti aidata kasutamist v\u00e4hendada. Lisaks sellele v\u00f5ib digimeediaga mitteseotud alternatiivsete tegevuste ja hobide soodustamine aidata v\u00e4hendada digimeedia kasutamisele kuluvat aega ja edendada teisi huvisid. Koolis v\u00f5ib olla kasu \u00f5pilastega selle \u00fcle arutlemisest, kuidas digimeediat toimetulekut soodustaval viisil kasutada, \u00f5pilastele digip\u00e4devuste \u00f5petamisest ja kaasa aitamisest sellele, et \u00f5pilased oskaksid m\u00e4rgata digimeedia liigkasutamise ohum\u00e4rke.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-494074505\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-494074505\" data-tab-index=\"5\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\" class=\"elementor-element elementor-element-edabadb e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"edabadb\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-25453e3 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"25453e3\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Harjutus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-fa5559a elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"fa5559a\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-fa5559a{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-08e5e49 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"08e5e49\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-12\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"12\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"SENSE_KQ_Internet Addiction_EST\"><\/iframe><\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-3f7c3fc elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"3f7c3fc\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-3f7c3fc{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ca39e5c elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"ca39e5c\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-ca39e5c{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a3280a5 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"a3280a5\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-a3280a5{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9ba7f9f elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"9ba7f9f\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-9ba7f9f\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"9ba7f9f\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"additional-sources\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1631\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-book\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Lisalugemist<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1631\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"additional-sources\"><p><span>Lozano-Blasco, R., Robres, A. Q., &amp; S\u00e1nchez, A. S. (2022). Internet addiction in young adults: A meta-analysis and systematic review. Computers in Human Behavior, 130, 107201. doi: 10.1016\/j.chb.2022.107201<\/span><\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-eed9d1e elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"eed9d1e\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-eed9d1e{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-25b13e6 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"25b13e6\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-25b13e6{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-708396634\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-708396634\" data-tab-index=\"4\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\" class=\"elementor-element elementor-element-f60bdaf e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"f60bdaf\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-918896a e-n-tabs-mobile elementor-widget elementor-widget-n-tabs\" data-id=\"918896a\" data-element_type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;horizontal_scroll&quot;:&quot;disable&quot;}\" data-widget_type=\"nested-tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"e-n-tabs\" data-widget-number=\"152602986\" aria-label=\"Tabs. Open items with Enter or Space, close with Escape and navigate using the Arrow keys.\">\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-heading\" role=\"tablist\">\n\t\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1526029861\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"true\" data-tab-index=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1526029861\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tKirjeldus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1526029862\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1526029862\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tEsinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1526029863\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"3\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1526029863\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tArusaamine\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1526029864\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"4\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1526029864\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tToetus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1526029865\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"5\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1526029865\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tHarjutus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-content\">\n\t\t\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1526029861\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1526029861\" data-tab-index=\"1\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\" class=\"e-active elementor-element elementor-element-60f3a8d e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"60f3a8d\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c92b60a elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"c92b60a\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kirjeldus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b657d5c elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"b657d5c\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Noorukite depressioon v\u00f5ib sarnaneda t\u00e4iskasvanute depressiooniga, kuid see v\u00f5ib v\u00e4ljenduda ka suurenenud \u00e4rrituvusena, meeleolu k\u00f5ikumisena v\u00f5i kehaliste kaebustena. Teismeeas on sageli keeruline eristada depressiivset episoodi eakohastest emotsionaalsetest muutustest ja meeleolu k\u00f5ikumistest. Depressiooni peamisteks s\u00fcmptomiteks on kurb meeleolu, millega noorukitel kaasneb sageli \u00e4rrituvus, huvipuudus ning energia- ja motivatsioonipuudus. Need s\u00fcmptomid ei pruugi ilmneda k\u00f5ik koos ja v\u00f5ivad olla erineva raskusastmega. T\u00fc\u00fcpiline on k\u00e4itumise muutumine, mis t\u00e4hendab, et nooruk ei leia enam r\u00f5\u00f5mu tegevustest, mis varem r\u00f5\u00f5mu valmistasid, v\u00f5i on tema reaktsioonid igap\u00e4evastes olukordades ootamatud ja\/v\u00f5i ebatavaliselt tugevad. Motivatsioonipuudus v\u00e4ljendub sageli tundide kaupa voodis lamamises, suutmatuses energiat taastada v\u00f5i kurnatusena p\u00e4rast v\u00e4iksemaidki pingutusi.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d85d733 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"d85d733\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-d85d733{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-85b725c elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"85b725c\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-85b725c{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8f46f06 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"8f46f06\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-47\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"47\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Depression - man (Estonian)\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-71b336f elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"71b336f\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-71b336f{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-3027b0e elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"3027b0e\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-3027b0e{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1526029862\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1526029862\" data-tab-index=\"2\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\" class=\"elementor-element elementor-element-8a1c74f e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"8a1c74f\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d7b1630 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"d7b1630\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Esinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-87014b0 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"87014b0\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">\u00dclemaailmselt on ligikaudu 8% teismelistest depressiooni s\u00fcmptome sellisel m\u00e4\u00e4ral, et neil saaks diagnoosida depressiooni ja 37% teismelistest on k\u00f5rgenenud risk depressiooniks (Shorey et al., 2022). Alates teismeeast kogevad depressiooni rohkem t\u00fcdrukud kui poisid. Depressioon esineb sageli episoodidena, mist\u00f5ttu v\u00f5idakse kasutada nimetust depressiooniepisood. Seejuures v\u00f5ib m\u00f5ni inimene kogeda elu jooksul ainult \u00fcht depressiooniepisoodi ja teine mitut episoodi. Depressioon on seotud kehvemate \u00f5pitulemustega keskendumisprobleemide t\u00f5ttu, selle t\u00f5ttu, et noorukitel on raske end motiveerida \u00fclesandeid tegema v\u00f5i eksamiteks valmistuma v\u00f5i kuna varem huvitanud \u00f5ppeained ei paku neile enam r\u00f5\u00f5mu. Kehalised s\u00fcmptomid, nagu uneh\u00e4ired v\u00f5i v\u00e4henud liikumine, suurendavad koolist puudumise riski. Pikas perspektiivis on depressiooniga inimeste puhul suurem t\u00f5en\u00e4osus j\u00e4\u00e4da haridustaseme ja karj\u00e4\u00e4riredeli madalamatele astmetele. Samas on eba\u00f5nnestumised \u00f5ppet\u00f6\u00f6s ja koolistress tegurid, mis v\u00f5ivad soodustada depressiooni tekkimist ja p\u00fcsimist. Depressioon esineb v\u00e4ga sageli koos teiste ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretega, k\u00f5ige sagedamini \u00e4revush\u00e4iretega.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1526029863\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1526029863\" data-tab-index=\"3\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\" class=\"elementor-element elementor-element-db2ffc6 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"db2ffc6\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d120993 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"d120993\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Arusaamine<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f640352 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"f640352\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">Depressioon tekib, kui paljud erinevad stressitegurid kuhjuvad. Sageli selgitatakse depressiooni tekkimist haavatavuse ja stressi koosm\u00f5ju kaudu. Haavatavus t\u00e4hendab bioloogilisi, ps\u00fchholoogilisi ja sotsiaalseid tegureid, mis iseloomustavad noorukit ja tema keskkonda. Need v\u00f5ivad olla geneetilised tegurid, n\u00e4iteks teatud neurokeemiliste virgatsainete olemasolu v\u00f5i puudumine ajus, v\u00f5i ps\u00fchholoogilised tegurid, n\u00e4iteks madal enesekindlus v\u00f5i negatiivsed v\u00f5i perfektsionistlikud m\u00f5ttemallid. Haavatavuse kujunemisel m\u00e4ngivad rolli ka sotsiaalsed tegurid, n\u00e4iteks koolikeskkond v\u00f5i kuuluvus klassikogukonda. Bio-ps\u00fchho-sotsiaalsed riskitegurid suurendavad haavatavust, samas kui kaitsetegurid leevendavad haavatavust. Depressioon tekib, kui suurenenud haavatavuse korral kogetakse stressi. Stressi p\u00f5hjustavad s\u00fcndmused, mida kogetakse eriliselt rasketena, n\u00e4iteks eksamiperiood, kiusamine v\u00f5i s\u00f5bra kaotamine. Oluline on pidada meeles, et depressiooni tekkimiseni viib mitmete tegurite koostoime, mitte \u00fcks tegur. Kooliga seotud tegurid, mis v\u00f5ivad suurendada depressiooni riski, h\u00f5lmavad tegelikke v\u00f5i tajutud \u00f5piraskusi, negatiivset \u00f5hkkonda klassis, halbu suhteid klassikaaslaste ja \u00f5petajatega, kiusamist ja t\u00f5rjutust. Lisaks m\u00f5jutavad depressiooni riski mitmesugused individuaalsed ja perekondlikud tegurid. Sellest tulenevalt v\u00f5ib sekkumine olla suunatud erinevatele teguritele, n\u00e4iteks v\u00f5ib eesm\u00e4rk olla v\u00e4hendada riskitegureid ja stressi p\u00f5hjustajaid v\u00f5i eelk\u00f5ige arendada kaitsetegureid ja p\u00e4devusi, mis leevendavad riskitegurite ja stressi m\u00f5ju.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1526029864\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1526029864\" data-tab-index=\"4\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\" class=\"elementor-element elementor-element-abb1b90 e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"abb1b90\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-511f381 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"511f381\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-83a1bd3 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"83a1bd3\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">Kaitsetegureid k\u00e4sitletakse selle t\u00f6\u00f6riistakasti teistes osadest (vt kuidas edukalt toime tulla, toimetulek stressirohkete olukordadega). Kaitsetegurite kasvatamine v\u00e4hendab haavatavust. Siiski on aegu, olukordi v\u00f5i keskkondi, kui ei piisa olemasolevatest toimetulekumehhanismidest v\u00f5i ressursidest ning kui hoolimata resilientsusest v\u00f5ib tekkida \u00fclekoormus ja ilmneda depressiooniepisood. \u00d5petajad v\u00f5ivad sellisel juhul olla olulisteks esimesteks m\u00e4rkajateks. Nad saavad usaldusliku neljasilmavestluse k\u00e4igus noorukile kirjeldada oma muret ja m\u00e4rgatud k\u00e4itumist, v\u00e4ljendada noorukile endapoolset m\u00f5istmist ja avatust. Juba teadmine, et neid on m\u00e4rgatud, v\u00f5ib olla noorukile oluliseks toetuseks. Tasakaalu leidmine \u00fchelt poolt mure avameelse k\u00e4sitlemise ja teiselt poolt nooruki privaatsuse austamise vahel v\u00f5ib olla \u00f5petajate jaoks keeruline, kuid kindlasti v\u00e4\u00e4rt proovimist. Ps\u00fchhoteraapilised sekkumised noorukite depressiooni raviks tuginevad sageli kognitiiv-k\u00e4itumusliku teraapia p\u00f5him\u00f5tetele. Kui ambulatoorsest ps\u00fchhoteraapiast ei piisa, v\u00f5ib ps\u00fchhiaater korraldada osalise v\u00f5i t\u00e4ieliku statsionaarse ravi. Kui noorukid ja vanemad on sellega n\u00f5us, saab \u00f5petaja anda olulise panuse diagnoosimise protsessi. Lisaks on soovitatav kooli ja kliiniku vaheline suhtlus perioodil, kui noorukid saavad osalise v\u00f5i t\u00e4ieliku statsionaarse ravi raames haigla\u00f5pet.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1526029865\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1526029865\" data-tab-index=\"5\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\" class=\"elementor-element elementor-element-140c0df e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"140c0df\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-cf17f6e elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"cf17f6e\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Harjutus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4686f3f elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"4686f3f\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-4686f3f{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-cac9d97 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"cac9d97\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-10\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"10\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"SENSE_KQ_Depression_EST\"><\/iframe><\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-2b134d8 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"2b134d8\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-2b134d8{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-25ebd4f elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"25ebd4f\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-25ebd4f{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-26035e1 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"26035e1\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-26035e1{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-5ff130f elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"5ff130f\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-5ff130f{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8b72d77 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"8b72d77\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-8b72d77{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-708396635\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-708396635\" data-tab-index=\"5\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\" class=\"elementor-element elementor-element-389968c e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"389968c\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4cd83a0 e-n-tabs-mobile elementor-widget elementor-widget-n-tabs\" data-id=\"4cd83a0\" data-element_type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;horizontal_scroll&quot;:&quot;disable&quot;}\" data-widget_type=\"nested-tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"e-n-tabs\" data-widget-number=\"80577440\" aria-label=\"Tabs. Open items with Enter or Space, close with Escape and navigate using the Arrow keys.\">\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-heading\" role=\"tablist\">\n\t\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-805774401\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"true\" data-tab-index=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"e-n-tab-content-805774401\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tKirjeldus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-805774402\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-805774402\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tEsinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-805774403\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"3\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-805774403\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tArusaamine\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-805774404\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"4\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-805774404\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tToetus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-805774405\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"5\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-805774405\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tHarjutus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-content\">\n\t\t\t\t<div id=\"e-n-tab-content-805774401\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-805774401\" data-tab-index=\"1\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\" class=\"e-active elementor-element elementor-element-339a7fd e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"339a7fd\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-da0ad60 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"da0ad60\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kirjeldus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-440f3f0 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"440f3f0\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire ehk ATH s\u00fcmptomid jagunevad kahte r\u00fchma: esiteks t\u00e4helepanuh\u00e4ired ning teiseks h\u00fcperaktiivsus ja impulsiivsus. Noorukitel v\u00f5ib esineda kas kombineeritud h\u00e4ire, mida nimetatakse aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ireks (ATH), v\u00f5i siis ainult t\u00e4helepanuprobleemid, mida nimetatakse t\u00e4helepanuh\u00e4ireks. \u00d5pikeskkonnas ilmnevad t\u00e4helepanuprobleemid t\u00e4helepanu kergesti hajumisena, raskustena juhiste meelespidamisel, tegevuste algatamisel, korraldamisel v\u00f5i l\u00f5petamisel ning sageli raskusena s\u00e4ilitada j\u00e4rjepidevalt p\u00fcsiv t\u00f6\u00f6tempo. H\u00fcperaktiivsuse ja impulsiivsusega seotud probleemide hulka kuuluvad teistele vahelesegamine, liigne r\u00e4\u00e4kimine ja liigne motoorne rahutus. Noorukieas j\u00e4\u00e4b motoorne rahutus tahaplaanile, samas kui impulsiivsus, eriti verbaalne impulsiivsus, muutub silmatorkavamaks. Lisaks eelnimetatud probleemidele ilmnevad sageli raskused motivatsiooni ja pingutuse hoidmisel pikema aja jooksul. Paljud noorukid on tegevust alustades entusiastlikud, kuid neil tekib raskusi pikemaajalise tegevuses p\u00fcsimisega v\u00f5i \u00fclesannete l\u00f5petamisega. ATH-ga noorukitele on sageli omane vastumeelsus vaimset pingutust n\u00f5udvate \u00fclesannete suhtes ning raske organiseerida ise oma kohustuste ja igap\u00e4evaste tegevuste tegemist. Tegevuseks kuluvate ajavahemike hindamine, tegevuste planeerimine pikemaks perioodiks ehk ajajuhtimine on sageli keeruline. K\u00e4imas on arutelu selle \u00fcle, kas emotsioonide juhtimise raskused on samuti osa ATH-st v\u00f5i ei ole see probleem otseselt h\u00e4ire osa, vaid ainult esineb sageli koos sellega.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d155012 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"d155012\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-d155012{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-3df4e48 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"3df4e48\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-3df4e48{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a894ac8 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"a894ac8\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-51\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"51\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"ADHD - man (Estonian)\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4a5c422 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"4a5c422\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-4a5c422{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b375149 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"b375149\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-b375149{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-805774402\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-805774402\" data-tab-index=\"2\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\" class=\"elementor-element elementor-element-ddc8bb4 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"ddc8bb4\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8787b5c elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"8787b5c\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Esinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-11dd24f elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"11dd24f\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">\u00dclemaailmselt on umbes 3-5% noortest ATH-ga. ATH diagnoosimine ei ole viimase 30 aasta jooksul muutunud sagedasemaks ja epidemioloogilised uuringud on n\u00e4idanud, et see ilmneb kogu maailmas v\u00f5rreldava sagedusega. T\u00e4nu suurenenud teadlikkusele ja usaldusv\u00e4\u00e4rsemale diagnostikale tuntakse ATH-d t\u00e4nap\u00e4eval rutiinsete arstivisiitide k\u00e4igus paremini \u00e4ra. Puuduvad t\u00f5endid, mis toetaksid meedias sageli j\u00e4etavat muljet, et ATH on moediagnoos v\u00f5i kaasaja haigus. Poistel on ATH-d kaks korda sagedamini kui t\u00fcdrukutel. ATH on suhteliselt p\u00fcsiv: 70-86% k\u00f5igist lapsena diagnoosi saanutest vastavad diagnostilistele kriteeriumidele ka noorukieas. Enamikul ATH-ga noorukitel on kaasuvaid vaimse tervise probleeme, umbes 60%-l on lisadiagnoos. K\u00f5ige sagedamini esinevad koos ATH-ga t\u00f5rges-trotslik k\u00e4itumine v\u00f5i k\u00e4itumish\u00e4ire. K\u00e4itumish\u00e4iret seostatakse alkoholi, nikotiini, narkootikumide tarvitamise ja hasartm\u00e4ngudega ning kriminaalkaristuste suurenenud riskiga. ATH on seotud \u00f5nnetusjuhtumite ja enesetapukatsete suurenenud riskiga. \u00c4revush\u00e4ired ja depressioon on umbes veerandil ATH-ga inimestest. Samuti on suur kattuvus tikkide ja autismispektri h\u00e4irega. ATH-ga inimestel on suurem vajadus koolip\u00f5hise ja kooliv\u00e4lise tugis\u00fcsteemi abi j\u00e4rele, suurem risk klassikursusi korrata ja risk j\u00e4\u00e4da madalale haridustasemele.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-805774403\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-805774403\" data-tab-index=\"3\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\" class=\"elementor-element elementor-element-bfda62a e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"bfda62a\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-a39dd7d elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"a39dd7d\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Arusaamine<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-828b007 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"828b007\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;Nowadays, ADHD is understood as a disorder of neural development, meaning it is assumed that the brains of people with ADHD have specific peculiarities in certain areas and therefore function differently. Central to this are difficulties in executive functions, which act as an air traffic control system for monitoring and controlling incoming and outgoing information and cognitive resources. Particularly relevant in the educational context is working memory, which is responsible for holding information for processing for a short duration. For example, multi-step instructions require working memory capacity, as the information not only needs to be briefly remembered but also actively used and manipulated. Inhibition, as another aspect of executive function, describes the ability to interrupt and suppress a dominant action impulse. Cognitive flexibility, as the third central competence in the area of executive functions, is required when adapting one's behavior to the demands of the situation, for example, when switching between instructions or changing behavior after correction by the teacher. Beyond executive dysfunction, attentional orientation in space or to important information is often impaired. This, too, can be linked to a different functioning of the brain. There is strong evidence that certain environmental circumstances increase the risk of ADHD. Some of these circumstances may even be direct causes, but for most, there is the possibility that they are related to genetic and environmental influences that are not necessarily specific to ADHD.&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:15105,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;14&quot;:{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:0},&quot;15&quot;:&quot;Arial&quot;,&quot;16&quot;:11}\">T\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istetakse ATH-d kui n\u00e4rvis\u00fcsteemi arenguerinevust, mis t\u00e4hendab, et ATH-ga inimeste aju teatud piirkonnad on erilised, mist\u00f5ttu toimib aju tavap\u00e4rasest erinevalt. ATH puhul on kesksel kohal raskused t\u00e4idesaatvate funktsioonide toimimises. Need toimivad kui lennujuhtimiss\u00fcsteem, mis j\u00e4lgib ja kontrollib sissetulevat ja v\u00e4ljaminevat teavet ning haldab kognitiivseid ressursse. \u00d5ppimise kontekstis on eriti oluline t\u00f6\u00f6m\u00e4lu, mis vastutab teabe l\u00fchiajalise t\u00f6\u00f6tlemise eest. N\u00e4iteks mitmeosaliste juhiste j\u00e4rgimine n\u00f5uab t\u00f6\u00f6m\u00e4lu, kuna teavet ei pea mitte ainult meeles hoidma, vaid ka aktiivselt kasutama ja t\u00f6\u00f6tlema. Pidurdusprotsessid, kui teine t\u00e4idesaatvate funktsioonide osa, kirjeldab v\u00f5imet katkestada ja p\u00e4rssida domineerivat impulssi. Kognitiivne paindlikkus, kui kolmas keskne t\u00e4idesaatvate funktsioonide osa, on vajalik oma k\u00e4itumise kohandamiseks vastavalt olukorra n\u00f5udmistele, n\u00e4iteks juhiste vahetumisel v\u00f5i k\u00e4itumise muutmiseks p\u00e4rast \u00f5petaja antud korraldust. Lisaks t\u00e4idesaatvate funktsioonide h\u00e4iretele on sageli h\u00e4iritud t\u00e4helepanu suunamine \u00f5igesse kohta v\u00f5i olulisele teabele. Ka see v\u00f5ib olla seotud aju erip\u00e4rase toimimisega. On t\u00f5endeid selle kohta, et teatud keskkonnatingimused suurendavad ATH riski. Siiski ei ole enamik geneetilistest ja keskkonnam\u00f5judest ATH-spetsiifilised.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-805774404\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-805774404\" data-tab-index=\"4\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\" class=\"elementor-element elementor-element-f4527ef e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"f4527ef\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1e29305 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"1e29305\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1a532b3 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1a532b3\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">ATH-ga \u00f5pilaste jaoks on oluline luua keskkond, milles on tagatud struktuur ja selgus. See t\u00e4hendab, et \u00f5petajad ja lapsevanemad peaksid s\u00f5nastama selged ootused ja rakendama j\u00e4rjepidevat rutiini. Oluline on, et juhised oleks l\u00fchikesed ja t\u00e4psed, sest pikad ja keerulised, mitmeosalised korraldused v\u00f5ivad ATH-ga \u00f5pilastel \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ia. \u00dclesannete jaotamine v\u00e4iksemateks etappideks h\u00f5lbustab nende t\u00e4itmist ja suurendab nende eduka sooritamise t\u00f5en\u00e4osust. Keskne roll on positiivsel tagasisidestamisel. Hea soorituse v\u00f5i sobiva k\u00e4itumise m\u00e4rkamine ja tunnustamine aitab kasvatada \u00f5pilaste enesekindlust ja s\u00e4ilitada motivatsiooni. Tunnustada saab suulise kiitmise, premeerimiss\u00fcsteemide v\u00f5i individuaalsete eesm\u00e4rkide saavutamise t\u00e4histamise kokkuleppimise kaudu. Planeerimise ja organiseerimise rakendused v\u00f5i programmid v\u00f5ivad aidata \u00f5pilastel oma aega t\u00f5husamalt hallata ja \u00fclesandeid \u00f5igeaegselt t\u00e4ita. Need v\u00f5ivad aidata ka m\u00e4luprobleemidega toime tulla ja edendada iseseisvust. Regulaarsete liikumispauside lisamine p\u00e4evakavasse on oluline. Liikumispausid, n\u00e4iteks l\u00fchikesed jalutusk\u00e4igud v\u00f5i harjutused, aitavad \u00f5pilastel kulutada liigset energiat ja parandada keskendumisv\u00f5imet j\u00e4rgmise \u00fclesande jaoks. Kehaline aktiivsus stimuleerib endorfiinide vabanemist, mis m\u00f5jutab positiivselt meeleolu ja suurendab heaolu. Individuaalne toetus t\u00e4hendab, et \u00f5petajad ja vanemad arvestavad iga ATH-ga \u00f5pilase vajadusi. See h\u00f5lmab \u00f5ppematerjalide kohandamist, vajaduse korral t\u00e4iendava abi andmist ning selle soodustamist, et \u00f5pilased kasutaks \u00f5pistrateegiaid ja toetuks oma tugevustele. Oluline on \u00f5petajate tihe koost\u00f6\u00f6 lapsevanemate ja spetsialistidega. Vanemad v\u00f5ivad anda v\u00e4\u00e4rtuslikku infot oma lapse k\u00e4itumise juhtimise ja vajaduste kohta. \u00d5petajad, lapsevanemad ja spetsialistid, n\u00e4iteks ps\u00fchholoogid, saavad koos v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada l\u00e4henemised, mis toetavad \u00f5pilast k\u00f5ige paremini ja aitavad tal oma potentsiaali realiseerida. Lisaks on oluline \u00f5pilase eneseregulatsiooni treening, mis h\u00f5lmab selliseid tehnikaid nagu hingamisharjutused, l\u00f5dvestustehnikad ja t\u00e4helepanu juhtimise strateegiad. Need oskused aitavad \u00f5pilastel paremini kontrollida oma emotsioone ja reaktsioone ning keskenduda \u00fclesannetele. \u00dcldiselt on oluline toetav ja m\u00f5istev suhtumine. See aitab ATH-ga \u00f5pilastel tunda end aktsepteerituna ja turvaliselt. Toetades nende tugevusi ja aidates \u00fcletada raskusi, anname neile v\u00f5imaluse edukalt \u00f5ppida ja areneda. Sellise l\u00e4henemisviisi eesm\u00e4rk on pakkuda ATH-ga \u00f5pilastele toetust ja struktuuri, mida nad vajavad, et olla koolis ja elus edukad.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1cced47 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"1cced47\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-1cced47\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"1cced47\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"tip\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-3021\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon fas fa-exclamation\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Vihje<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-3021\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"tip\"><p class=\" translation-block\">Kui soovite selles valdkonnas sihip\u00e4raselt edasi \u00f5ppida, soovitame teil seda <strong><span style=\"text-decoration: underline\"><a href=\"https:\/\/tac.dieberater.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">online training platform about dealing the ADHD in the classroom<\/a><\/span><\/strong>, mis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja Euroopa projekti raames <span style=\"text-decoration: underline\"><strong><a href=\"https:\/\/teaching-adhd-children.eu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">TAC \u2013 Teaching ADHD Children<\/a><\/strong><\/span>.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-805774405\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-805774405\" data-tab-index=\"5\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\" class=\"elementor-element elementor-element-7826fca e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"7826fca\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7252f49 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"7252f49\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Harjutus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9f356d5 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"9f356d5\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-9f356d5{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1a1af02 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"1a1af02\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-7\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"7\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"SENSE_KQ_ADHD_EST\"><\/iframe><\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-fe8f06b elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"fe8f06b\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-fe8f06b{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7617127 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"7617127\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-7617127{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-3ecd62b elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"3ecd62b\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-3ecd62b{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ee27891 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"ee27891\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-ee27891\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"ee27891\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"additional-sources\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-2491\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-book\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Lisalugemist<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-2491\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"additional-sources\"><p><span>Faraone et al. (2021). The World Federation of ADHD International Consensus Statement: 208 Evidence-based conclusions about the disorder. Neuroscience and biobehavioral reviews, 128, 789\u2013818. doi: 10.1016\/j.neubiorev.2021.01.022<\/span><\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b0998cb elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"b0998cb\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-b0998cb{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-80befa3 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"80befa3\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-80befa3{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-708396636\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-708396636\" data-tab-index=\"6\" style=\"--n-tabs-title-order: 6;\" class=\"elementor-element elementor-element-ed26b5c e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"ed26b5c\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-af088f5 e-n-tabs-mobile elementor-widget elementor-widget-n-tabs\" data-id=\"af088f5\" data-element_type=\"widget\" data-settings=\"{&quot;horizontal_scroll&quot;:&quot;disable&quot;}\" data-widget_type=\"nested-tabs.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"e-n-tabs\" data-widget-number=\"183535861\" aria-label=\"Tabs. Open items with Enter or Space, close with Escape and navigate using the Arrow keys.\">\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-heading\" role=\"tablist\">\n\t\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1835358611\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"true\" data-tab-index=\"1\" role=\"tab\" tabindex=\"0\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1835358611\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tKirjeldus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1835358612\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"2\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1835358612\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tEsinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1835358613\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"3\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1835358613\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tArusaamine\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1835358614\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"4\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1835358614\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tToetus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t<button id=\"e-n-tab-title-1835358615\" class=\"e-n-tab-title\" aria-selected=\"false\" data-tab-index=\"5\" role=\"tab\" tabindex=\"-1\" aria-controls=\"e-n-tab-content-1835358615\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\">\n\t\t\t\t\t\t<span class=\"e-n-tab-title-text\">\n\t\t\t\tHarjutus\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<div class=\"e-n-tabs-content\">\n\t\t\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1835358611\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1835358611\" data-tab-index=\"1\" style=\"--n-tabs-title-order: 1;\" class=\"e-active elementor-element elementor-element-8e0d352 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"8e0d352\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-0ce04ab elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"0ce04ab\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kirjeldus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9d9af60 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"9d9af60\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;Anxiety disorders in adolescence are mental health conditions that can significantly affect the lives of teenagers. They manifest through persistent, excessive fears or worries that impair normal functioning in various areas of life. Adolescents with anxiety disorders may experience symptoms such as panic attacks, social withdrawal, excessive worrying, physical discomfort, and avoidance behavior. These disorders can take various forms, including generalized anxiety disorder, social anxiety disorder, panic disorder, specific phobias, and obsessive-compulsive disorder (OCD). Timely diagnosis and treatment are crucial to help adolescents with anxiety disorders develop effective coping strategies and lead healthy, fulfilling lives.\\n\\nThoughts: People with anxiety disorders often struggle with an overwhelming flood of thoughts characterized by fear and worry. Their thoughts tend to focus on potential dangers, even in everyday situations, and they often envision worst-case scenarios. These constant thoughts can lead to self-criticism and self-condemnation for their fears. They may also tend to avoid situations that trigger their anxiety and try to control everything to manage their fears.\\n\\nFeelings: Adolescents with anxiety disorders may experience a variety of emotions, including fear, worry, restlessness, helplessness, and physical symptoms such as palpitations or dizziness. These feelings can significantly impair daily life and lead to shame or guilt.\\n\\nBehavior: Adolescents with anxiety disorders often exhibit specific behaviors to cope with their fears. This often includes avoiding situations or places that could trigger their anxiety and developing safety or control behaviors to feel safer. Some may withdraw and isolate themselves to avoid potential stressors, while others may engage in risky behavior to find temporary relief. It is important to understand that while these behaviors may bring temporary relief, they can exacerbate anxiety in the long run.\\n\\nBody: Various physical symptoms can occur, including palpitations, shortness of breath, sweating, trembling, dizziness, gastrointestinal discomfort, headaches, and tingling or numbness. These symptoms can significantly impair daily life and cause additional anxiety. It is important to note that they are often part of the body's physical response to anxiety.\\n\\nRed flags\/Warning signs: A person is said to have an anxiety disorder when their symptoms of anxiety are so severe that they impair normal functioning and do not respond appropriately to the situation. Warning signs for anxiety disorders may include excessive worrying, physical symptoms such as palpitations or shortness of breath, panic attacks, social withdrawal, control behaviors, sleep disturbances, concentration problems, unexplained physical complaints, behavioral changes, and persistent tension.\\n&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:13057,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;15&quot;:&quot;Arial&quot;,&quot;16&quot;:11}\">Noorukieas kogetud \u00e4revush\u00e4ired m\u00f5jutavad oluliselt noorukite igap\u00e4evast elu. Need avalduvad p\u00fcsivate, \u00fclem\u00e4\u00e4raste hirmude v\u00f5i muretsemisena, mis kahjustavad toimetulekut erinevates eluvaldkondades. \u00c4revush\u00e4iretega noorukitel v\u00f5ivad esineda sellised s\u00fcmptomid nagu paanikahood, sotsiaalne tagasit\u00f5mbumine, liigne muretsemine, f\u00fc\u00fcsiline ebamugavustunne ja v\u00e4ltimisk\u00e4itumine. \u00c4revush\u00e4irete hulka kuuluvad \u00fcldistunud \u00e4revush\u00e4ire, sotsiaalfoobia, paanikah\u00e4ire, spetsiifilised foobiad ja obsessiiv-kompulsiivne h\u00e4ire. \u00d5igeaegne diagnoosimine ja ravi on \u00fclioluline, et aidata \u00e4revush\u00e4iretega noorukitel omandada t\u00f5husaid toimetulekustrateegiaid ja elada tervislikku, t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-abd1601 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"abd1601\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-abd1601{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4e589d3 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"4e589d3\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-4e589d3{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-e95a60e elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"e95a60e\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-55\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"55\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"Anxiety disorders - man (Estonian\"><\/iframe><\/div>\n<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-26a6575 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"26a6575\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-26a6575{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-53ccce9 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"53ccce9\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-53ccce9{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1835358612\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1835358612\" data-tab-index=\"2\" style=\"--n-tabs-title-order: 2;\" class=\"elementor-element elementor-element-4c9e3ed e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"4c9e3ed\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-60bf06e elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"60bf06e\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Esinemissagedus ja tagaj\u00e4rjed<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-68becf1 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"68becf1\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">\u00c4revush\u00e4irete esinemissagedus maailmas erineb s\u00f5ltuvalt sellistest teguritest nagu geograafiline asukoht, kultuurilised erinevused, kasutatud diagnostilised kriteeriumid ja kasutatud uurimismeetodid. Siiski on \u00e4revush\u00e4ired \u00fcks levinumaid vaimse tervise h\u00e4ireid maailmas, mis m\u00f5jutab miljoneid inimesi igas vanuses. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel esineb \u00e4revush\u00e4ireid hinnanguliselt umbes 3,6% maailma elanikkonnast. Uuemate uurimustega on leitud \u00e4revush\u00e4irete s\u00fcmptomeid 43,7% noorukitest (Oliveira et al., 2022). \u00c4revush\u00e4irete sagedus paistab olevat kasvanud COVID-19 pandeemia ja teiste kriiside t\u00f5ttu. \u00c4revush\u00e4iretel v\u00f5ivad olla mitmesugused tagaj\u00e4rjed, mis m\u00f5jutavad oluliselt igap\u00e4evaelu. \u00c4revush\u00e4irega inimestel v\u00f5ib olla raske tulla toime erinevates valdkondades, nagu t\u00f6\u00f6, kool, suhted ja vaba aja veetmine, kuna \u00e4revuse s\u00fcmptomid v\u00f5ivad takistada neid tegevuste sooritamisel v\u00f5i sotsiaalsete suhete s\u00e4ilitamisel. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada sotsiaalset isolatsiooni ja s\u00fcvendada \u00fcksildustunnet. \u00c4revush\u00e4iretega seotud pidev emotsionaalne stress v\u00f5ib kahjustada \u00fcldist heaolu ja viia depressiooni v\u00f5i muude vaimse tervise h\u00e4irete tekkimiseni. Lisaks v\u00f5ivad \u00e4revush\u00e4irete f\u00fc\u00fcsilised s\u00fcmptomid, nagu uneh\u00e4ired, lihaspinged ja seedetrakti probleemid, kahjustada f\u00fc\u00fcsilist tervist. Inimesed v\u00f5ivad oma tegevusv\u00f5imalusi tugevalt piirata, et v\u00e4ltida teatud olukordi v\u00f5i objekte, mis v\u00f5ib omakorda viia abituse tunnetamiseni. Lisaks v\u00f5ivad \u00e4revush\u00e4ired p\u00f5hjustada rahalist koormust, suhteprobleeme ja enesehinnanguprobleeme. Seet\u00f5ttu on \u00e4revush\u00e4irete m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks h\u00e4davajalik \u00f5igeaegne diagnoosimine ja ravi.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1835358613\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1835358613\" data-tab-index=\"3\" style=\"--n-tabs-title-order: 3;\" class=\"elementor-element elementor-element-6843f95 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"6843f95\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-554e5fb elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"554e5fb\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Arusaamine<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ecf312d elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"ecf312d\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\" data-sheets-value=\"{&quot;1&quot;:2,&quot;2&quot;:&quot;The causes of anxiety disorders are multifaceted and may involve a combination of genetic, neurobiological, environmental, and life factors. Genetic predisposition may play a role, as anxiety disorders often run in families. Imbalances in brain neurotransmitters such as serotonin and noradrenaline may also be implicated. Traumatic experiences, abuse, or challenging life circumstances can increase the risk of anxiety disorders. Learning processes are also influential, as individuals may develop anxious responses to certain situations through direct experiences or observation of others. Personality traits such as low self-esteem or negative thinking patterns can also elevate the risk of anxiety disorders. Biological factors such as increased activity in certain brain regions may also contribute. It is important to emphasize that not all individuals with the same risk factors will develop an anxiety disorder, and the exact cause may vary from person to person. Early intervention and treatment are essential to reduce the effects of anxiety disorders and enhance quality of life.&quot;}\" data-sheets-userformat=\"{&quot;2&quot;:8961,&quot;3&quot;:{&quot;1&quot;:0},&quot;11&quot;:4,&quot;12&quot;:0,&quot;16&quot;:11}\">\u00c4revush\u00e4irete p\u00f5hjused on mitmetahulised ja v\u00f5ivad olla seotud geneetiliste, neurobioloogiliste, keskkonna- ja eluk\u00e4igutegurite kombinatsiooniga. Geneetiline eelsoodumus v\u00f5ib m\u00e4ngida rolli, kuna \u00e4revush\u00e4ired esinevad sageli sama pere liikmetel. Samuti v\u00f5ivad need olla seotud neurotransmitterite, n\u00e4iteks serotoniini ja noradrenaliini, tasakaalutusega. Traumaatilised kogemused, v\u00e4\u00e4rkohtlemine v\u00f5i keerulised elutingimused v\u00f5ivad suurendada \u00e4revush\u00e4irete riski. M\u00f5ju avaldab \u00f5ppimine, kuna inimestel v\u00f5ivad tekkida \u00e4revusreaktsioonid mitte ainult otseste kogemuste aga ka teiste j\u00e4lgimise kaudu. Ps\u00fc\u00fchilised tegurid, nagu madal enesehinnang v\u00f5i negatiivsed m\u00f5ttemustrid, v\u00f5ivad samuti suurendada \u00e4revush\u00e4irete riski. Bioloogilised tegurid, n\u00e4iteks suurenenud aktiivsus teatavates ajupiirkondades, v\u00f5ivad samuti kaasa aidata \u00e4revush\u00e4irete kujunemisele. Oluline on r\u00f5hutada, et k\u00f5ikidel inimestel, kellel on samad riskitegurid, ei teki \u00e4revush\u00e4iret ja h\u00e4iret vallandav p\u00f5hjus v\u00f5ib olla inimeseti erinev. Varajane sekkumine ja ravi on olulised, et v\u00e4hendada \u00e4revush\u00e4irete m\u00f5ju ja parandada elukvaliteeti.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1835358614\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1835358614\" data-tab-index=\"4\" style=\"--n-tabs-title-order: 4;\" class=\"elementor-element elementor-element-6e7c1c3 e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"6e7c1c3\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f8bd897 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"f8bd897\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toetus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1985820 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1985820\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">\u00c4revush\u00e4irete puhul on erinevaid v\u00f5imalusi toetuse leidmiseks ja s\u00fcmptomitega toimetulekuks. Kui \u00e4revuse s\u00fcmptomid kahjustavad igap\u00e4evast toimetulekut, on esimene samm on otsida professionaalset abi laste- ja noorukite ps\u00fchhiaatritelt, kes saavad anda t\u00e4pse diagnoosi ja soovitada raviv\u00f5imalusi. Ps\u00fchhoteraapia, n\u00e4iteks kognitiiv-k\u00e4itumisteraapia, v\u00f5ib olla t\u00f5hus negatiivsete m\u00f5ttemustrite tuvastamisel ja toimetulekustrateegiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Lisaks v\u00f5ib s\u00fcmptomeid v\u00e4hendada juhendatud eksponeerimine, mille k\u00e4igus astutakse turvaliselt vastu hirmudele. M\u00f5nel juhul v\u00f5ivad olla kasulikud arsti poolt m\u00e4\u00e4ratud ravimid, nagu antidepressandid v\u00f5i \u00e4revuse vastased ravimid. Tervislik eluviis, sealhulgas regulaarne kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine, piisav uni ja stressi juhtimine toimetulekut toetaval viisil, v\u00f5ib samuti aidata kaasa s\u00fcmptomite leevendamisele. Lisaks sellele saavad t\u00e4iendavat sotsiaalset tuge pakkuda pere, s\u00f5brad v\u00f5i osaleda tugir\u00fchmades. Abiks v\u00f5ivad olla ka sellised eneseabistrateegiad, nagu hingamisharjutused, progressiivne lihaste l\u00f5dvestamine ja meelerahuharjutused. Oluline on tegeleda v\u00e4ltimisk\u00e4itumiste \u00fcletamisega ja juhendatult seista silmitsi \u00e4revust tekitavate olukordadega. Kui \u00e4revush\u00e4ired esinevad koos teiste terviseprobleemidega, on oluline tegeleda nendega samaaegselt. Iga inimene on ainulaadne, seega v\u00f5ib olla selleks, et leida, mis toimib k\u00f5ige paremini, vaja proovida erinevaid l\u00e4henemisviise. Kannatlikkus ja professionaalne abi on olulised sammud t\u00f5husate toimetulekustrateegiate kasutusele v\u00f5tmisel ja elukvaliteedi parandamisel.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<div id=\"e-n-tab-content-1835358615\" role=\"tabpanel\" aria-labelledby=\"e-n-tab-title-1835358615\" data-tab-index=\"5\" style=\"--n-tabs-title-order: 5;\" class=\"elementor-element elementor-element-b3cb17e e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"b3cb17e\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7e4e128 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"7e4e128\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h3 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Harjutus<\/h3>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b2c15cb elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"b2c15cb\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-b2c15cb{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c76ba66 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"c76ba66\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shortcode\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><iframe id=\"h5p-iframe-8\" class=\"h5p-iframe\" data-content-id=\"8\" style=\"height:1px\" src=\"about:blank\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\" title=\"SENSE_KQ_Anxiety Disorder_EST\"><\/iframe><\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c9525a0 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"c9525a0\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-c9525a0{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7a7da02 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"7a7da02\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-7a7da02{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ae94910 elementor-widget elementor-widget-shortcode\" data-id=\"ae94910\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"shortcode.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-ae94910{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-73d93aa elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"73d93aa\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-73d93aa{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-0b55894 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"0b55894\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-0b55894\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"0b55894\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"additional-sources\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1181\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-book\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Lisalugemist<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1181\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"additional-sources\"><p><a href=\"https:\/\/www.who.int\/news-room\/fact-sheets\/detail\/anxiety-disorders\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.who.int\/news-room\/fact-sheets\/detail\/anxiety-disorders<\/a><\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-947ce76 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"947ce76\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-947ce76{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Learning about mental disorders Mental health on one end and mental disorders on the other represent two poles of a health-illness continuum. The terms &#8220;problem behavior or emotional disturbances&#8221; are often used to describe a range between these two poles, where mental health is impaired but does not meet the criteria for a mental disorder. Aside from this focus on the presence or absence of symptoms of mental disorders researchers have suggested to describe indicators of well-being as well. In the so-called dual factor model, optimal mental health is thus described as high levels of well-being and low levels of symptoms, whereas a person that has high levels of symptoms and low well-being might be especially at risk. Others might experience high symptoms and at the same time high well-being, or low symptoms and low well-being. The latter two groups are neither at good mental health nor at great risk, but rather \u2018in between\u2019. They could be particularly relevant for school interventions on mental health. People in the \u2018at-risk\u2019 group might be those with need for additional extracurricular support. Thus, mental health from this point of view is more than just having or not having a disorder. This section provides guidance on delineating health, problem behavior, and disorder for common mental illnesses in adolescence. In addition, this section will talk about neurodevelopmental disorders. Neurodevelopmental disorders are conditions that affect the development of the nervous system, leading to difficulties in personal, social, academic, or occupational functioning. They typically manifest early in childhood and are often influenced by a combination of genetic, environmental, and developmental factors. Further knowledge of scientifically supported causes of specific disorders can help alleviate personal uncertainties and counteract processes of stigmatization. Such knowledge enables a better understanding of presumably unusual behavior and facilitates communication with adolescents and colleagues. Additionally, familiarity with scientifically validated, effective interventions allows for referrals to appropriate resources that can initiate comprehensive diagnostic assessments and, if necessary, further psychotherapeutic or educational measures. The identification of early warning signs or relevant challenges holds great importance for schools and all stakeholders involved in education. The dissemination of knowledge in this section aims to raise awareness of existing psychological problems, reduce stigma through communication, and initiate support. This information is aimed at anyone from the school context who would like to find out more about mental disorders. The aim is to provide an initial overview of the respective disorders. More comprehensive information on classification, diagnosis and treatment should be obtained from other sources. Additional sources The State of the world\u2019s children 2021 (UNICEF, 2021) Autism spectrum disorders Eating disorders Internet addiction Despression ADHD Anxiety disorders Describe Frequency and consequences Understand Support Exercise Describe Unlike conditions such as depression or anxiety, individuals on the autism spectrum are born with this disorder, and there is no known cure. However, the symptoms can be managed with therapy and treatment. Autism is often referred to as a pervasive developmental disorder, showcasing distinct differences in brain function compared to neurotypical individuals. &#8220;Neurotypical&#8221; is a term used to describe individuals whose neurological development conforms to the &#8220;typical&#8221; pattern. In contrast, the term &#8220;neurodiverse&#8221; refers to individuals whose neurological functioning deviates from this typical pattern, such as people with autism spectrum disorders or ADHD. Diagnosis of an autism spectrum disorder requires the presence of symptoms across three key areas: social communication, social interaction, and repetitive and stereotypical behavior. However, these symptoms may vary from person to person, which is why we speak of a spectrum. Nonetheless, a common trait among individuals with autism is difficulty in social interaction, coupled with a strong preference for structure and predictability. In some countries, the abnormalities in social communication and interaction are now summarized and not separate entities anymore. However, we will describe them separately here. Social communication characteristics: Language development may be delayed or entirely absent in individuals with autism spectrum disorders. However, if language is present, individuals with autism often demonstrate differences compared to neurotypical people in their communication. For instance, they may employ more neologisms, make socially inappropriate statements or pose inappropriate questions, and repeat the same words and phrases over and over. Furthermore, there are disparities compared to neurotypical individuals in initiating and sustaining verbal exchanges. Frequently, small talk is reduced, and engaging in reciprocal conversations to maintain a dialogue is restricted. Additionally, individuals with autism often display diminished non-verbal communication, such as reduced nodding or shaking of the head, pointing to distant objects, or employing conventional gestures like waving or blowing a kiss. Moreover, in children on the autism spectrum, there is often a notable reduction in varied, spontaneous imaginative play. Social interaction characteristics: Individuals with autism often show reduced non-verbal behavior to navigate social interactions. For instance, they may avoid or maintain limited eye contact. Additionally, social smile and facial expressions in general are frequently less visible compared to neurotypical individuals. Moreover, those on the autism spectrum often face challenges in forming and maintaining relationships with peers. They may show reduced interest, and their response to others\u2019 approaches may be negative at times. Furthermore, there may be a lack of shared interactions, which can be observed in fewer offers to share belongings or a reduced inclination to share interests and joy with others. Individuals with autism also commonly demonstrate reduced reciprocity on social and emotional levels. For example, providing comfort to others may be infrequent, inappropriate, or non-intuitive. Additionally, interactions with adults may sometimes be reserved, and individuals with autism spectrum disorders may exhibit reduced interest in such interactions. Repetitive, stereotypical behavior: Individuals with autism often develop unusual or highly intense interests, which they deeply engage in. Sometimes, they cling to actions or rituals that serve no function in themselves. Therefore, they frequently struggle with alterations in daily routines or changes in their environment. Moreover, those on the autism spectrum may display a predominant fixation on specific objects or non-functional aspects of items. Another notable distinction involves sensory peculiarities, which may encompass various senses such as reactions to auditory, visual, tactile, or<\/p>","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"site-sidebar-layout":"no-sidebar","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"full-width-container","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"disabled","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"disabled","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"class_list":["post-614","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=614"}],"version-history":[{"count":289,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/614\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2481,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/614\/revisions\/2481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}