{"id":612,"date":"2024-06-06T13:30:34","date_gmt":"2024-06-06T13:30:34","guid":{"rendered":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/?page_id=612"},"modified":"2025-01-17T15:02:38","modified_gmt":"2025-01-17T15:02:38","slug":"how-to-deal-with-difficult-situations","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/how-to-deal-with-difficult-situations\/","title":{"rendered":"Kuidas raskustega toime tulla"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"612\" class=\"elementor elementor-612\" data-elementor-settings=\"{&quot;ha_cmc_init_switcher&quot;:&quot;no&quot;}\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-6d4acf7 elementor-section-height-min-height elementor-section-items-stretch elementor-reverse-mobile elementor-section-boxed elementor-section-height-default wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-column-slider-no wpr-equal-height-no\" data-id=\"6d4acf7\" data-element_type=\"section\" data-settings=\"{&quot;background_background&quot;:&quot;gradient&quot;,&quot;shape_divider_bottom&quot;:&quot;waves&quot;,&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-background-overlay\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-shape elementor-shape-bottom\" data-negative=\"false\">\n\t\t\t<svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewbox=\"0 0 1000 100\" preserveaspectratio=\"none\">\n\t<path class=\"elementor-shape-fill\" d=\"M421.9,6.5c22.6-2.5,51.5,0.4,75.5,5.3c23.6,4.9,70.9,23.5,100.5,35.7c75.8,32.2,133.7,44.5,192.6,49.7\tc23.6,2.1,48.7,3.5,103.4-2.5c54.7-6,106.2-25.6,106.2-25.6V0H0v30.3c0,0,72,32.6,158.4,30.5c39.2-0.7,92.8-6.7,134-22.4\tc21.2-8.1,52.2-18.2,79.7-24.2C399.3,7.9,411.6,7.5,421.9,6.5z\"\/>\n<\/svg>\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-5652598 elementor-invisible\" data-id=\"5652598\" data-element_type=\"column\" data-settings=\"{&quot;animation&quot;:&quot;fadeIn&quot;}\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d03833d elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"d03833d\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h1 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Kuidas raskustega toime tulla<\/h1>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-7508496 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-column-slider-no wpr-equal-height-no\" data-id=\"7508496\" data-element_type=\"section\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-b194021\" data-id=\"b194021\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4fdf331 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"4fdf331\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Toimetulek stressirohkete olukordadega<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ce32e06 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"ce32e06\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-ce32e06{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-b798b80 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"b798b80\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-b798b80{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-5bc5ac5 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"5bc5ac5\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-5bc5ac5{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1274584 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1274584\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><span data-sheets-root=\"1\">Eeldatavasti kogevad k\u00f5ik koolielu jooksul aeg-ajalt stressi. Kui me tunneme aeg-ajalt pisut stressi, siis seda v\u00f5ib pidada heaks, sest see aitab motiveerida tegutsemist, \u00fclesannetega alustamist ja oma eesm\u00e4rkide poole p\u00fc\u00fcdlemist ka siis, kui seisame silmitsi takistuste v\u00f5i raskustega. Stress v\u00f5ib aga muutuda \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks ja takistada meie tegutsemisv\u00f5imet. See juhtub, kui meil puuduvad ressursid, et tulla toime eriti keerulise olukorraga v\u00f5i kui leiame end keset sellist aega, mil stressi tekitavad olukorrad aina kuhjuvad, mist\u00f5ttu ei j\u00f5ua me eelmisest stressist \u00fcle saadagi enne, kui juba j\u00e4lle kogeme stressi.<\/span><\/p><p><span data-sheets-root=\"1\">Sellest t\u00f6\u00f6riistakasti osast leiate m\u00f5ned vahendid, mis v\u00f5iksid soodustada teil ja teie \u00f5pilastel igap\u00e4evase stressiga toime tulemist. M\u00f5ned n\u00e4ited on kasutatavad igap\u00e4evase koolielu k\u00e4igus, et stressi ennetada ja m\u00f5ned pigem ette teada olevate pingelisemate olukordade puhul, et stressi leevendada.<\/span><\/p><p><span data-sheets-root=\"1\">T\u00f6\u00f6riistakasti esimesel astmel &#8220;Kuidas edukalt toime tulla&#8221; leiate kirjelduse, kuidas soodustada klassis positiivset grupid\u00fcnaamikat. N\u00e4ete seal, et positiivne grupid\u00fcnaamika kulgeb l\u00e4bi erinevate faaside. Valides t\u00f6\u00f6riistakasti teiselt astmelt &#8220;Toimetulek stressirohkete olukordadega&#8221; m\u00f5ne harjutuse klassis kasutamiseks, soovitame arvestada sellega, millises faasis klass parasjagu on ning samuti arvestada nende \u00f5pilastega, kelle elus on parasjagu eriti stressirohke aeg. P\u00fc\u00fcdke valida harjutused, mis toetavad \u00f5pilaste heaolu ja toimetulekuoskuste arengut ning v\u00e4ltige harjutusi, mille tulemusena kerkivad esile ebameeldivad m\u00f5tted ja tunded.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-9aceb43 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"9aceb43\" data-element_type=\"widget\" data-no-translation=\"\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t<style>.elementor-element-9aceb43{display:none !important}<\/style>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-6aee0bc elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"6aee0bc\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-6aee0bc\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"6aee0bc\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"references\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1121\"><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-closed\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-book\"><\/i><\/span><span class=\"eael-advanced-accordion-icon-opened\"><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-accordion-icon icon icon-cross\"><\/i><\/span><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Viited<\/span><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1121\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"references\"><p><span>Whiting, S. B., Wass, S. V., Green, S., &amp; Thomas, M. S. (2021). Stress and learning in pupils: Neuroscience evidence and its relevance for teachers. Mind, Brain, and Education, 15(2), 177-188.<\/span><\/p><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-574f12c e-flex e-con-boxed wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-column-slider-no wpr-equal-height-no e-con e-parent\" data-id=\"574f12c\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-58292d3 e-con-full e-flex wpr-particle-no wpr-jarallax-no wpr-parallax-no wpr-sticky-section-no wpr-column-slider-no wpr-equal-height-no e-con e-child\" data-id=\"58292d3\" data-element_type=\"container\" data-settings=\"{&quot;_ha_eqh_enable&quot;:false}\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-8a3c3c1 elementor-widget elementor-widget-eael-adv-accordion\" data-id=\"8a3c3c1\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"eael-adv-accordion.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t            <div class=\"eael-adv-accordion\" id=\"eael-adv-accordion-8a3c3c1\" data-scroll-on-click=\"no\" data-scroll-speed=\"300\" data-accordion-id=\"8a3c3c1\" data-accordion-type=\"toggle\" data-toogle-speed=\"300\">\n            <div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-peer-sharing-co-listening\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"1\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1441\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - S\u00f5braga jagamine (Koos kuulamine)<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1441\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"1\" aria-labelledby=\"exercise-peer-sharing-co-listening\">\n    table {\n        width: 100%;\n        border-collapse: collapse;\n    }\n    th, td {\n        border: 1px solid #000;\n        padding: 8px;\n        text-align: left;\n    }\n    th.subtitle {\n        background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/\n    }\n\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Pealkiri<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>S\u00f5braga jagamine (Koos kuulamine)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Alapealkiri<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Koos kuulamine<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">L\u00fchikirjeldus<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>S\u00f5braga jagamise harjutus eeldab, et klassis on k\u00f5rge turvatunde tase. T\u00f6\u00f6riistakasti esimesel astmel \"Kuidas edukalt toime tulla\" leiate kirjelduse, kuidas soodustada klassis positiivset grupid\u00fcnaamikat. N\u00e4ete seal, et positiivne grupid\u00fcnaamika kulgeb l\u00e4bi erinevate faaside. Neljandat faasi nimetatakse autonoomsuse faasiks. Selles faasis on \u00f5pilased avatud \u00fcksteise \u00e4ra kuulamisele. Turvatunde tase klassis on piisavalt k\u00f5rge, et \u00f5pilased saavad pidada avameelseid vestlusi. \u00d5pilased t\u00f6\u00f6tavad rahulikumalt, t\u00f5husamalt ja l\u00e4hedasemalt. Seda harjutust v\u00f5ib kasutada klassides, kes on autonoomsuse faasis.\n<br><\/br>\nLisaks eeldab see harjutus, et \u00f5piastel on head kuulamisoskused. V\u00f5ib olla v\u00f5iks enne harjutuse tegemist arutada koos klassiga, millise inimesega on nende jaoks lihtne r\u00e4\u00e4kida ja kellele nad saavad end avada. \u00d5pilaste poolt esile toodud oskused ja omadused v\u00f5ib kirjutada tahvlile, et need k\u00f5igil silma ees oleks.\n\n\u00d5pilastel on v\u00f5imalus jagada m\u00f5tteid ja tundeid turvalise ja struktureeritud tegevuse raames. \u00d5petatakse ja harjutatakse kuulamisoskusi.\nSee on kaheosaline tegevus, mis annab \u00f5pilastele v\u00f5imaluse: 1) leevendada stressi, r\u00e4\u00e4kides sellest, mida nad hetkel m\u00f5tlevad v\u00f5i tunnevad, kusjuures neid kuulatakse hoolikalt; 2) r\u00e4\u00e4kida antud teemaga seotud v\u00f5imalustest ja lahendustest, mis aitavad olemasolevast stressi- ja\/v\u00f5i pingetundest \u00fcle saada. Tegevuse k\u00e4igus \u00fcks \u00f5pilane r\u00e4\u00e4gib, samal ajal kui tema kaaslane (kaaslased) kuulab (kuulavad) ilma kommentaarideta, 3) ja v\u00f5tavad hiljem oma kogemuse kokku, kuidas oli teist kuulata ja kuidas oli r\u00e4\u00e4kida, kui sind hoolikalt kuulati.\nSeadke koos \u00f5pilastega paika reeglid oma m\u00f5tete ja tunnete turvaliseks jagamiseks. N\u00e4iteks: Olge lugupidavad, ei tohi narritada, kuuldust ei r\u00e4\u00e4gita p\u00e4rast tegevuse l\u00f5ppu (kuuldu j\u00e4\u00e4b klassi), austage k\u00f5iki tundeid, ideid, arvamusi. Enne tegevuse alustamist tehke tegevus n\u00e4itena l\u00e4bi, osaledes selles ise koos vabatahtlike \u00f5pilastega, et tegevuse k\u00e4ik oleks k\u00f5igile selge.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Kasutamisjuhend<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Esimene osa\n<ol>\n \t<li>\u00d5pilased peaksid olema paarides; paluge \u00f5pilastel leida endale kaaslane (nt v\u00f5ite teha paariks loe 1, 2, 1, 2...).<\/li>\n \t<li>\u00d5pilane 1 r\u00e4\u00e4gib, samal ajal kui \u00f5pilane 2 vahele segamata kuulab (nt paluge \u00f5pilasel 1 r\u00e4\u00e4kida, kuidas ta end t\u00e4na tunneb ja miks? V\u00f5i kuidas ta end praegu tunneb? V\u00f5i mis tahes murest, mis tal on).<\/li>\n \t<li>P\u00e4rast 1-3 minutit vahetavad \u00f5pilased rolle ja \u00f5pilane 2 r\u00e4\u00e4gib, samal ajal kui \u00f5pilane 1 vahele segamata kuulab. See kestab samuti 1-3 minutit  ja \u00f5pilane 2 r\u00e4\u00e4gib samast k\u00fcsimusest, millest esimene \u00f5pilane, nt kuidas ta end t\u00e4na tunneb ja miks?<\/li>\n<\/ol>\nTeine osa (valikuline)\n<ol>\n \t<li>\u00f5pilased v\u00f5ivad jagada kogu klassiga oma kogemust, m\u00f5tteid ja tundeid, mis tunne oli, kui neid kuulati, ja seda, mis tunne oli ise teist hoolikalt ja vahele segamata kuulata.<\/li>\n \t<li>Uurige \u00f5pilastelt, kas nad tunnevad selle tegevuse tulemusena kergendust, rahulikkust, keskendumist v\u00f5i v\u00e4hem stressi.<\/li>\n<\/ol>\nT\u00e4iendus (valikuline):\n\u00d5petaja v\u00f5ib lasta \u00f5pilastel harjutada vastastiku jagamist ka teistes olukordades.\nJulgustage \u00f5pilasi kasutama seda meetodit \u00fcksteise toetamise harjutamiseks.\n<ol>\n \t<li>Kui paarid on jagamise l\u00f5petanud, grupeerige \u00f5pilased kolmikutesse (kolmeliikmelised r\u00fchmad; j\u00e4llegi v\u00f5ivad \u00f5pilased j\u00e4rjest loendada 1, 2, 3, 1, 2, 3 ...).<\/li>\n \t<li>\u00d5pilane 1 r\u00e4\u00e4gib, samal ajal kui \u00f5pilased 2 ja 3 kuulavad (nt paluge \u00f5pilasel 1 r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imalustest ja lahendustest, mis on seotud tema praeguste probleemide v\u00f5i stressiteguritega, mida ta kogeb v\u00f5i mille p\u00e4rast ta muretseb).<\/li>\n \t<li>Iga 1-3 minuti tagant vahetage r\u00e4\u00e4kijat ja kuulajaid, kuni iga \u00f5pilane r\u00fchmas on saanud r\u00e4\u00e4kida ja kuulata.<\/li>\n<\/ol>\nKolmas osa:\n9. \u00dcldine arutel klassiga, et v\u00f5tta kokku kuulamisoskuste harjutamise kogemus ja \u00e4ra kuulatud olemise kogemus.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Sihtr\u00fchm<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Teoreetiline taust<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\"Stress on iga noore inimese elu loomulik osa. Stressi v\u00f5idakse kogeda, kui toimub mis tahes muutus, sisemine v\u00f5i v\u00e4line, positiivne v\u00f5i negatiivne, millega noor inimene peab kohanema; \"\"stressi v\u00f5ib tekitada k\u00f5ik, mis p\u00f5hjustab keha ja vaimu v\u00e4simist v\u00f5i kurnatust\"\" (Joyce V. Fetro, Personal &amp; Social Skills, 2000).\n\u00d5pilaste stress on tavaliselt seotud igap\u00e4evaste kogemuste, murede ja v\u00e4ljakutsetega koolis, kodus, kogukonnas ja oma eakaaslaste r\u00fchmas. N\u00e4iteks v\u00f5ivad noored kogeda stressi, mis tuleneb kiusamisest, narritamisest, sotsiaalsest isolatsioonist, sellest, et nad ei saa seda, mida tahavad, negatiivsest kehakuvandist, \u00f5ppimise raskustest ja ebaturvalisest naabruskonnast.\nKuigi iga \u00f5pilane reageerib stressile erinevalt ja lahendab seda erinevalt, v\u00f5ib pidev ja\/v\u00f5i lahendamata stress p\u00f5hjustada \u00e4revust, depressiooni, \u00e4rrituvust, halba keskendumisv\u00f5imet, agressiivsust, haigusi, v\u00e4simust, uneh\u00e4ireid ja ebatervislike toimetulekuoskuste kasutamist, n\u00e4iteks tubaka, uimastite ja\/v\u00f5i alkoholi tarvitamist.\nSeet\u00f5ttu on noortele, nagu ka t\u00e4iskasvanutele, kasulik \u00f5ppida ja harjutada tervislikke stressiga toimetulemise oskusi. \u00d5pilased, kes \u00f5pivad stressiga toimetulemise oskusi, \u00f5pivad, kuidas end paremini tunda ja paremini toime tulla ilma, et nad endale v\u00f5i teistele liiga teeksid. Lisaks praktiliste stressi v\u00e4hendamise oskuste \u00f5ppimisele, saab stressi v\u00e4hendamiseks kasutada stressi p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamist ja tunnistamist ning stressiga seotud tunnete tervislikul viisil v\u00e4ljendamist.\"<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Kestus<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>20 minutit<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Materjal ja sisu<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Materjale pole vaja<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<th class=\"subtitle\"><span style=\"font-weight: 400\">Veebiaadressid<\/span><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><a href=\"https:\/\/www.edutopia.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #3a3a3a\">Edutopia<\/span><\/a><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-silent-ball-physical-activity\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"2\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1442\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - \"Vaikne pall\" (Liikumistegevus)<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1442\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"2\" aria-labelledby=\"exercise-silent-ball-physical-activity\"><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>\"Vaikne pall\" (Liikumistegevus)<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Vaikne pall<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>\u00d5petaja tutvustab ideed, et kehaline aktiivsus on suurep\u00e4rane vahend stressi maandamiseks ja selgitab \"Vaikse palli\" m\u00e4ngureegleid:<\/p><ul><li>\u00d5petaja on kohtunik, kes otsustab, millised pallid visati m\u00f6\u00f6da ja milliseid ei p\u00fc\u00fctud kinni<\/li><li>Kes r\u00e4\u00e4gib v\u00f5i h\u00e4\u00e4litseb, l\u00e4heb m\u00e4ngust v\u00e4lja<\/li><li>Kes viskab m\u00f6\u00f6da v\u00f5i ei p\u00fc\u00fca palli kinni, l\u00e4heb m\u00e4ngust v\u00e4lja<\/li><li>Hea vise viib palli p\u00fc\u00fcdja k\u00e4eulatusse ega ole p\u00fc\u00fcdmiseks liiga tugev (hea viske n\u00e4ide \u00f5pilastele)<\/li><li>\u00d5pilased, kes on m\u00e4ngust v\u00e4ljas, istuvad oma kohale, p\u00fcsivad seal vaikselt ega sega m\u00e4ngu<\/li><\/ul><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Juhised<\/th><\/tr><tr><td><ol><li>Keegi ei tohi r\u00e4\u00e4kida ega h\u00e4\u00e4lt teha<\/li><li>\u00d5pilased v\u00f5ivad seista oma laudade juures v\u00f5i paigutage nad klassis nii, et nad saavad \u00fcksteisele palli visata<\/li><li>Tehke l\u00e4bi hea viske n\u00e4ide visates pall \u00fchele \u00f5pilasele ja selgitage, et palli ei saa visata tagasi sellele, kes palli neile viskas<\/li><li>Kui \u00f5pilane ei p\u00fc\u00fca palli kinni v\u00f5i teeb halva s\u00f6\u00f6du, l\u00e4heb ta m\u00e4ngust v\u00e4lja ja istub oma kohal kuni m\u00e4ngu l\u00f5uni<\/li><li>M\u00e4ngitakse, kuni kaks viimast \u00f5pilast on veel m\u00e4ngus ja k\u00f5ik teised on istunud; kaks viimast on v\u00f5itjad<\/li><\/ol><p><strong>T\u00e4iendus:<\/strong><\/p><p>\u00d5petaja v\u00f5ib seda tegevust pakkuda klassile ka muul ajal, n\u00e4iteks kui mingil p\u00f5hjusel on \u00f5uevahetund vahele j\u00e4\u00e4nud. See v\u00f5ib olla kasulik \u00f5pilaste rahustamiseks ja keskendumiseks \u00fcleminekul \u00fchelt tegevuselt teisele (nt p\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki klassi naasmisel), pikemalt aega v\u00f5tvasse \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse, tundidesse pauside tegemiseks v\u00f5i preemiana \u00fclesande\/tegevuse eduka l\u00f5petamise eest.\nArutlege \u00f5pilastega liikumise kasulikkuse teemal, sh stressi ennetajana\/leevendajana. Tooge v\u00e4lja, kuidas l\u00f5busad ja ohutud liikumistegevused aitavad stressi juhtida.<\/p><p><strong>Arutelus v\u00f5iks puudutada j\u00e4rgmisi teemasid:<\/strong><\/p><ul><li>Liikumine annab kehale v\u00f5imaluse maandada nii f\u00fc\u00fcsilisi kui vaimseid pingeid.<\/li><li>Millised on \u00f5pilaste lemmikud kehalised tegevused? (Nt korvpall, jooksmine, matkamine, ujumine, tantsimine jne.)<\/li><li>Mis tunne on, kui oleme stressis? Kus me oma kehas pinget v\u00f5i stressi tunneme?<\/li><li>Mis tunne on olla rahulik? Kuidas me oma kehas l\u00f5\u00f5gastust ja rahulikkust tunneme?<\/li><li><li>Milliseid liikumistegevusi saab teha \u00fcksi?<\/li>\n<li>Kuidas me ennast tunneme p\u00e4rast lemmiku kehalise tegevuse tegemist?<\/li><\/li><\/ul><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td><p>Stress on iga noore inimese elu loomulik osa. Stressi v\u00f5idakse kogeda, kui toimub mis tahes muutus, sisemine v\u00f5i v\u00e4line, positiivne v\u00f5i negatiivne, millega noor inimene peab kohanema; \"stressi v\u00f5ib tekitada k\u00f5ik, mis p\u00f5hjustab keha ja vaimu v\u00e4simist v\u00f5i kurnatust\" (Joyce V. Fetro, Personal &amp; Social Skills, 2000).<\/p><p>\u00d5pilaste stress on tavaliselt seotud igap\u00e4evaste kogemuste, murede ja v\u00e4ljakutsetega koolis, kodus, kogukonnas ja oma eakaaslaste r\u00fchmas. N\u00e4iteks v\u00f5ivad noored kogeda stressi, mis tuleneb kiusamisest, narritamisest, sotsiaalsest isolatsioonist, sellest, et nad ei saa seda, mida tahavad, negatiivsest kehakuvandist, \u00f5ppimise raskustest ja ebaturvalisest naabruskonnast.<\/p><p>Kuigi iga \u00f5pilane reageerib stressile erinevalt ja lahendab seda erinevalt, v\u00f5ib pidev ja\/v\u00f5i lahendamata stress p\u00f5hjustada \u00e4revust, depressiooni, \u00e4rrituvust, halba keskendumisv\u00f5imet, agressiivsust, haigusi, v\u00e4simust, uneh\u00e4ireid ja ebatervislike toimetulekuoskuste kasutamist, n\u00e4iteks tubaka, uimastite ja\/v\u00f5i alkoholi tarvitamist.<\/p><p>Seet\u00f5ttu on noortele, nagu ka t\u00e4iskasvanutele, kasulik \u00f5ppida ja harjutada tervislikke stressiga toimetulemise oskusi. \u00d5pilased, kes \u00f5pivad stressiga toimetulemise oskusi, \u00f5pivad, kuidas end paremini tunda ja paremini toime tulla ilma, et nad endale v\u00f5i teistele liiga teeksid. Lisaks praktiliste stressi v\u00e4hendamise oskuste \u00f5ppimisele, saab stressi v\u00e4hendamiseks kasutada stressi p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamist ja tunnistamist ning stressiga seotud tunnete tervislikul viisil v\u00e4ljendamist.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>20 minutit<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>Kasuta \u00fcht v\u00f5i mitut Nerfi palli v\u00f5i muud kerget palli.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Veebiaadressid<\/th><\/tr><tr><td><a href=\"https:\/\/www.edutopia.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Edutopia<\/a><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-working-in-pairs\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"3\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1443\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Paarist\u00f6\u00f6<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1443\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"3\" aria-labelledby=\"exercise-working-in-pairs\"><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Paarist\u00f6\u00f6<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Koost\u00f6ine meetod uute teadmiste omandamisel<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>Kui \u00f5petaja tutvustab uut teemat, annab ta selle kestel aega, et \u00f5pilased s\u00f5nastaksid klassikaaslastele teema peamisi punkte ja t\u00e4iendaksid oma teadmisi t\u00e4nu klassikaaslaste poolsele panusele.<\/p><p>\u00d5pilased jagatakse paaridesse ja neil on p\u00e4rast uue teema tutvustamise l\u00f5ppu aega, et oma paarilisega arutada, millest nad aru said ka millest veel ei saanud.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td><p>Teismelised (eriti varases teismeeas) on haavatavad eakaaslaste vaheliste negatiivsete suhete t\u00f5ttu tekkida v\u00f5iva stressi suhtes (Rubin, Bukowski &amp; Parker, 2006). Stress v\u00f5ib omakorda tuua kaasa vaimse tervise probleeme ja kahjustada \u00fcldist heaolu, mis omakorda m\u00f5jutavad \u00f5piprotsessi lisaks teistele pikaajalistele negatiivsetele tagaj\u00e4rgedele, mis puudutavad koginitiivset arengut ja tervist. Koost\u00f6ine \u00f5ppimine v\u00f5ib aidata kaasa stressi ja emotsionaalsete probleemide leevendamisele ja soodustada \u00f5piprotsessis osalemist. Uuringutes on v\u00e4lja toodud, et koos \u00f5ppimine soodustab klassikaaslaste \u00fchtekuuluvustunnet, v\u00e4hendab \u00f5pilaste stressi ja emotsionaalseid probleeme, soodustab aktiivset \u00f5ppimist ja kasvatab suhetest saadavat kasu (Van Ryzin &amp; Roseth, 2020).<\/p><p>Johnson, D., Johnson, R., &amp; Smith, K. (1998). Active learning: Cooperation in the college classroom. Edina, MN: Interaction Book Company.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>15 minutit<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Veebiaadressid<\/th><\/tr><tr><td>Klassikaaslaste vaheline suhtlemine, kaasamine ja teisi arvestav suhtlemine.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-scripted-cooperation\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"4\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1444\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Lavastatud koost\u00f6\u00f6<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1444\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"4\" aria-labelledby=\"exercise-scripted-cooperation\"><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Lavastatud koost\u00f6\u00f6<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Koost\u00f6ine meetod uute teadmiste omandamisel<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>\u00d5petaja tutvustab uut teemat ja annab selle j\u00e4rel \u00f5pilastele v\u00f5imaluse teada saadut paarides s\u00fcnteesida. \u00dche \u00f5pilase \u00fclesanne on esitada teada saadust kokkuv\u00f5te, ilma m\u00e4rkmeid vaatamata. Teise \u00f5pilase \u00fclesanne on anda tagasisidet kokkuv\u00f5tte t\u00e4ielikkuse ja \u00f5igsuse kohta. Seej\u00e4rel arutavad \u00f5pilased teemat paarides edasi, seostades teada saadut varem \u00f5pituga v\u00f5i luues uusi seoseid, et infot paremini meelde j\u00e4tta.<\/p><p>\u00d5petaja l\u00f5petab teema tutvustamise, aitab \u00f5pilastel paaridesse jaguneda ja kokkuv\u00f5tte tegija ja kuulaja rollid valida.\n    Iga paariline t\u00e4idab vastava rolliga seotud tegevusi (kokkuv\u00f5tte tegemine ilma m\u00e4rkmeid vaatamata v\u00f5i kokkuv\u00f5ttele tagasiside andmine).\n    Iga paar t\u00e4iendab teavet, luues seoseid, mis v\u00f5imaldavad seda paremini m\u00f5ista.<br \/>Iga paariline t\u00e4idab vastava rolliga seotud tegevusi (kokkuv\u00f5tte tegemine ilma m\u00e4rkmeid vaatamata v\u00f5i kokkuv\u00f5ttele tagasiside andmine).<br \/>Iga paar t\u00e4iendab teavet, luues seoseid, mis v\u00f5imaldavad seda paremini m\u00f5ista.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td><p>O\u2019 Donnell, A.M. (1999). Structuring dyadic interaction through scripted cooperation. In A.M O\u00b4Donnell &amp; A. King (Eds.), Cognitive perspectives on peer learning (pp. 179-196). Inc Publishers.<\/p><p>Mitmed uuringud on n\u00e4idanud, et \u00f5ige juhendamise korral suudavad \u00f5pilased t\u00f5husalt \u00f5ppida paarides ja v\u00e4ikestes r\u00fchmades (nt Slavin, 1983; 1990). Siiski on seda \u00f5pistrateegiat v\u00e4he uuritud kontrollitud laboratoorsetes tingimustes ja v\u00e4hesed uuringud on h\u00f5lmanud k\u00f5ige k\u00f5rgemat kooliastet. Selle l\u00fcnga t\u00e4itmiseks t\u00f6\u00f6tasid Dansereau ja kolleegid v\u00e4lja \"MURDER\" meetodi (Dansereau et al., 1979). Dansereau ja kolleegid (nt Hall, et al., 1988; Patterson, Dansereau, &amp; Newborn, 1992; O'Donnell et al., 1985) on viinud l\u00e4bi uuringuid, mille eesm\u00e4rgiks oli uurida paaris v\u00f5i v\u00e4ikeses r\u00fchmas t\u00f6\u00f6tamise meetodil p\u00f5hinevaid \u00f5pistrateegiat. Seda nimetatakse \"Lavastatud koost\u00f6\u00f6ks.\" Meetod seisneb kahe \u00f5pilase vahelises kindlate reeglite alusel suhtlemises, kui nad \u00f5pivad mingit uut materjali. Laboratoorsed uuringud n\u00e4itavad, et sellel strateegial on mitmeid potentsiaalseid eeliseid. Esiteks v\u00f5ib see meetod aidata suurendada materjali omandamist v\u00f5rreldes \u00fcksi \u00f5ppivate \u00f5pilastega (Hall et al., 1988). Lisaks n\u00e4ib meetod parandavat metakognitiivseid (st arusaamise olemasolu m\u00e4rkamise ja vigade tuvastamise) oskusi (Hall, Dansereau, O'Donnell ja Skaggs, 1989) ning toob kaasa \u00f5ppimise kogemise positiivsemana v\u00f5rreldes \u00fcksi \u00f5ppivate \u00f5pilastega (O'Donnell, Dansereau, Hall ja Rocklin, 1987). Samuti aitab see meetod kaasa \u00f5pilaste heaolule ja koost\u00f6\u00f6altimale \u00f5hkkonnale klassis. Lisaks on leitud, et meetod parandab nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise oskusi (O'Donnell, Larson, Dansereau, &amp; Rocklin, 1985).<\/p><p>\u2022 Dansereau, D. F., Collins, K. W., McDonald, B. A., Holley, C. D., Garland, J. C., Diekhoff, G., &amp; Evans, S. H. (1979). Development and evaluation of a learning strategy program. Journal of Educational Psychology, 71, 64-73.<\/p><p>\u2022 Hall, R. H., Dansereau, D. F., O&#8217;Donnell, A. M., &amp; Skaggs, L. P. (1989). The effect of textual errors on dyadic and individual learning. Journal of Reading Behavior, 12, 127-140.<\/p><p>\u2022 Hall, R. H., Rocklin, T. R., Dansereau, D. F., Skaggs, L. P., O&#8217;Donnell, A. M., Lambiotte, J. G., &amp; Young, M. D. (1988). The role of individual differences in the cooperative learning of technical material. Journal of Educational Psychology, 80, 172-178.<\/p><p>\u2022 O&#8217;Donnell, A. M., Dansereau, D. F., Hall, R. H., &amp; Rocklin, T. R. (1987). Cognitive, social\/affective, and metacognitive outcomes of scripted cooperative learning. Journal of Educational Psychology, 79, 431-437.<\/p><p>\u2022 O&#8217;Donnell, A. M., Dansereau, D. F., Rocklin, T. R., Hythecker, V. I., Lambiotte, J. G., Larson, C. O., &amp; Young, M. D. (1985). Effects of elaboration frequency on cooperative learning. Journal of Educational Psychology, 77, 572-580.<\/p><p>\u2022 O&#8217;Donnell, A. M., Larson, C. O., Dansereau, D. F., &amp; Rocklin, T. R. (1985). Effects of cooperation and editing on instruction writing performance. Journal of Experimental Education, 54, 207-210.<\/p><p>\u2022 Patterson, M. E., Dansereau, D. F., &amp; Newborn, D. (1992). Effects of communication aids and strategies on cooperative teaching. Journal of Educational Psychology, 84, 453 &#8211; 461.<\/p><p>\u2022 Slavin, R. E. (1983). Cooperative learning. New York: Longman.<\/p><p>\u2022 Slavin, R. E. (1990). Cooperative learning: Theory, research, and practice. Allyn and Bacon: Needham Heights, MA.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>20 minutit<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>Paber, pliiats<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-send-a-problem\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"5\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1445\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Saada probleem teistele<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1445\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"5\" aria-labelledby=\"exercise-send-a-problem\"><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Saada probleem teistele<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Koost\u00f6ine probleemilahendus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><ol><li>R\u00fchmitage \u00f5pilased 4-liikmelisteks meeskondadeks.<\/li><li>Andke igale meeskonnale \u00fcmbrik (v\u00f5i kaust), paber ja pliiats.<\/li><li>Iga meeskond valib endale \u00fche\/erineva probleemi ja kirjutab selle \u00fcmbriku esik\u00fcljele.<\/li><li>Iga meeskond teeb ajur\u00fcnnaku oma probleemi lahendamiseks ja kirjutab k\u00f5ik ideed paberile.<\/li><li>Etteantud aja m\u00f6\u00f6dudes paneb meeskond oma ideed \u00fcmbrikusse ja annab \u00fcmbriku edasi j\u00e4rgmisele meeskonnale.<\/li><li>J\u00e4rgmine meeskond vaatab \u00fcmbrikule kirjutatud probleemi, kuid ei vaata \u00fcmbriku sees olevat lahenduste nimekirja.<\/li><li>J\u00e4rgmine meeskond teeb ajur\u00fcnnaku probleemile v\u00f5imalike lahenduste leidmiseks ja kirjutab ideed puhtale paberilehele.<\/li><li>Korrake samme 5-7, kuni 3 meeskonda on tegelenud 3 probleemiga.<\/li><li>P\u00e4rast seda, kui viimane meeskond on teinud ajur\u00fcnnaku probleemi lahendamiseks, v\u00f5ivad nad vaadata eelmiste meeskondade pakutud ideid ja valida k\u00f5igi hulgast v\u00e4lja kaks ideed, mida nad peavad parimateks lahendusteks.<\/li><\/ol><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td><p>Mitmetes uuringutes on v\u00f5rreldud koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimist traditsioonilise \u00fcksi \u00f5ppimisega, kusjuures osalenud on samad \u00f5petajad ja l\u00e4htutud samast \u00f5ppekavast ja hindamiss\u00fcsteemist. Tulemusena on leitud, et keskmiselt:<\/p><ul><li>\u00d5pilased, kes \u00f5pivad kooost\u00f6\u00f6s, \u00f5pivad oluliselt rohkem, m\u00e4letavad \u00f5pitut kauem ja areneb parem kriitilise m\u00f5tlemise oskus v\u00f5rreldes \u00fcksi \u00f5ppinud \u00f5pilastega.<\/li><li>\u00d5pilastele meeldib koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimine rohkem kui \u00fcksi \u00f5ppimine, mist\u00f5ttu nad osalevad t\u00f5en\u00e4olisemalt tundides ja l\u00f5petavad klassikursuse.<\/li><li>\u00d5pilased l\u00e4hevad t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00f6\u00f6le, mis eeldab meeskonnat\u00f6\u00f6d. Koost\u00f6\u00f6 aitab \u00f5pilastel arendada oskusi, mis on vajalikud, et t\u00f6\u00f6tada projektidega, mis on liiga keerulised, et \u00fcks inimene suudaks neid m\u00f5istliku aja jooksul \u00e4ra teha.<\/li><li>Koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimine valmistab \u00f5pilasi ette ise enda tulemuste hindamiseks.<\/li><\/ul><p>Koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimine h\u00f5lmab tundidesse selliste r\u00fchmat\u00f6\u00f6de kavandamist, mille puhul iga r\u00fchmaliikme edu s\u00f5ltub r\u00fchma edukusest. Erinevate \u00fclesannete puhul saab kasutada eri t\u00fc\u00fcpi r\u00fchmasid, kuid oluline on, et koost\u00f6\u00f6\u00fclesanded oleks p\u00fcstitatud nii, et koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimine erineks  v\u00f5istluslikust v\u00f5i individualistlikust \u00f5ppimisest.<br \/>Koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimist v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda ka selle kaudu, mida see ei ole. Koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimine ei t\u00e4henda seda, et \u00f5pilased vaid istuvad k\u00f5rvuti \u00fche laua taga ja r\u00e4\u00e4givad \u00fcksteisega ajal, kui iga\u00fcks t\u00e4idab oma individuaalseid \u00fclesandeid. Koost\u00f6\u00f6s \u00f5ppimine ei t\u00e4henda seda, kui r\u00fchmale antud t\u00f6\u00f6 teeb \u00e4ra \u00fcks \u00f5pilane ja teised panevad oma nime sellele peale. Koost\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab rohkemat kui teiste \u00f5pilaste f\u00fc\u00fcsilist l\u00e4hedust, materjali arutamist, teiste abistamist v\u00f5i materjali jagamist teiste \u00f5pilastega. On oluline erinevus selle vahel, kas \u00f5pilased lihtsalt pannakse \u00f5ppimiseks r\u00fchmadesse kokku v\u00f5i struktureeritakse \u00f5pilaste omavahelist koost\u00f6\u00f6d.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>50 minutit<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>\u00dcmbrikud, paberid, pliiatsid<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-send-a-problem\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"6\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1446\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Saada probleem teistele<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1446\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"6\" aria-labelledby=\"exercise-send-a-problem\"><p>\u00a0<\/p><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Saada probleem teistele<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Koost\u00f6ine probleemilahendus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td>Iga meeskond saab \u00fcmbriku koos probleemiga. Nad lahendavad selle, panevad kirjaliku lahenduse \u00fcmbrikusse ja annavad selle edasi teisele meeskonnale. J\u00e4rgmine meeskond (ilma vastust vaatamata) paneb oma lahenduse \u00fcmbrikusse ja annab probleemi j\u00e4lle edasi. Kui k\u00f5ik meeskonnad on probleemi lahendanud, vaatab esimene meeskond oma probleemi vastuse \u00fcle ja hindab teiste meeskondade poolt pakutud lahendusk\u00e4ike.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td>Kagan, S. (1992). Cooperative learning. Resources for teachers.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>20 minutit<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>Kuulamisoskuste, aktiivse osalemise ja heatahtliku suhtlemise soodustamine.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-empathic-negotiation\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"7\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1447\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Empaatilised l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1447\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"7\" aria-labelledby=\"exercise-empathic-negotiation\"><p>\u00a0<\/p><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Empaatilised l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Koost\u00f6ine probleemilahendus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>Inimeste vaheline suhtlemine ei kulge alati sujuvalt. M\u00f5nikord satume olukordadesse, kus meie ja kellegi teise eesm\u00e4rke ei ole v\u00f5imalik korraga saavutada v\u00f5i taipame, et teised inimesed ei n\u00e4e asju meie seisukohast. V\u00f5ib juhtuda arusaamatusi ja tulla ette tahtmatuid konflike. Sellises olukorras v\u00f5ib oma vajaduste, eesm\u00e4rkide ja ootuste selges\u00f5naline v\u00e4ljendamine ning teiste seisukohtade hoolikas kuulamine aidata kaasa \u00fchise keele leidmisele, m\u00f5lema poole heade kavatsuste olemasolu t\u00f5demisele ja k\u00f5igile sobiva lahenduse leidmisele.<\/p><p>\u00d5petajad seisavad sageli silmitsi konfliktidega, mis vajavad lahendamist. Konfliktidega v\u00f5ib tegeleda taastava \u00f5iguse raamistikus. Need olukorrad v\u00f5ivad olla \u00f5pilastele kasulikud konfliktide lahendamise oskuste harjutamiseks. Kahe eesm\u00e4rgi - konflikti lahendamise ja oskuste arendamise - saavutamiseks \u00fchekorraga, oleks kasulik, kui protsessi juhiks vastutustundlik t\u00e4iskasvanu.<\/p><p>\u00dcks v\u00f5imalik viis t\u00e4iskasvanu poolt juhitud konflikilahenduseks on j\u00e4rgida empaatilist l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisprotsessi:<\/p><p>Selle protsessi esimene samm on tunnistada, et tegemist on arusaamatuse v\u00f5i konfliktiga.<br \/>Seej\u00e4rel tuleks tuvastada k\u00f5ik selles olukorras osalevad osapooled.<br \/>T\u00e4iskasvanu juhtimisel kutsutakse k\u00f5iki osapooli \u00fcles v\u00f5tma aeg maha ja kogunema sellisesse kohta, kus saab toimunu \u00fcle arutleda.<\/p><p>Igale osapoolele antakse kordam\u00f6\u00f6da v\u00f5imalus kirjeldada ja selgitada, mida nad ise tegid, mida nemad n\u00e4gid ja kuulsid, mida nad m\u00f5tlesid ja soovisid, kuidas nad end tundsid. Sellel ajal, kui \u00fcks oma kogemusest r\u00e4\u00e4gib, kuulavad teised osapooled t\u00e4helepanelikult ja kui see, kes r\u00e4\u00e4kis, on oma jutu l\u00f5petanud, saavad teised kordam\u00f6\u00f6da oma s\u00f5nadega \u00f6elda, mida nad just kuulsid.<\/p><p>J\u00e4rgem\u00f6\u00f6da saab iga osapool s\u00f5na, et enda kogemust kirjeldada ja selgitada ning sellele j\u00e4rgneb kuulajate tagasiside, kus nad \u00fctlevad oma s\u00f5nadega, mida nad just kuulsid.<br \/>R\u00e4\u00e4kijat julgustatakse r\u00e4\u00e4kima ainult oma poolt loost. Kuulajaid julgustatakse ainult kordama kuuldut oma s\u00f5nadega. K\u00f5ik katsed r\u00e4\u00e4kida midagi teise osapoole kohta v\u00f5i kellelegi\/millelegi vastu vaielda katkestatakse ning tuletatakse meelde r\u00e4\u00e4kimise ja kuulamise reegleid.<\/p><p>Kui k\u00f5ik on s\u00f5na saanud ja k\u00f5ik on s\u00f5nastanud, mida nad kuulsid, et teised r\u00e4\u00e4kisid, palub protsessi juht igal osapoolel s\u00f5nastada enda vajadused, mida tuleks olukorra lahendamisel arvestada.<\/p><p>Seej\u00e4rel julgustatakse osapooli v\u00e4lja pakkuma v\u00f5imalikke lahendusi. Kui k\u00f5igile sobiv lahendus on leitud, julgustatakse osapooli tegutsema viisil, mis aitab kaasa konflikti lahendamisele.<\/p><p>N\u00e4iteks \u00f5petaja m\u00e4rkab, et kaks klassikaaslast - Martin ja Peeter - satuvad grupit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus \u00e4gedasse vaidlusse. \u00d5petaja palub Martinil ja Peetril hetkeks k\u00f5rvale astuda, et arutada, milles on probleem. \u00d5petaja palub Martinil selgitada, mis temaga just juhtus, ja palub Peetril Martinit kuulata. Seej\u00e4rel palub \u00f5petaja Peetril oma s\u00f5nadega \u00f6elda, mida ta just kuulis. Seej\u00e4rel on Peetri kord selgitada, mis temaga juhtus, ja Martini kord kuulata ja \u00e4sja kuuldut oma s\u00f5nadega korrata. Seej\u00e4rel palub \u00f5petaja Martinil ja Peetril kordam\u00f6\u00f6da \u00f6elda, mida nad vajaksid olukorra lahendamiseks. \u00d5petaja julgustab m\u00f5lemat poissi pakkuma v\u00f5imalikku lahendust ja valima variantide hulgast sellise, mis sobib m\u00f5lemale k\u00f5ige paremini. Vajadusel palub \u00f5petaja kummalgi poisil l\u00fchidalt kirjeldada, kuidas nad n\u00fc\u00fcd tegutsevad, et konflikt lahendada. \u00d5petaja julgustab poisse, et nad enda valitud plaani ellu viiksid.<\/p><p>Kui \u00f5pilased on empaatilise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste protsessiga juba h\u00e4sti tuttavad, v\u00e4heneb vajadus, et \u00f5petaja neid iga sammu juures juhendaks ja neile pidevalt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste reegleid meelde tuletaks. \u00d5petaja peamine \u00fclesanne \"kogenud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijate\" puhul v\u00f5ib olla protsessi alustamise vajaduse m\u00e4rkamine ning aja ja koha v\u00f5imaldamine, et asjaosalised saaksid protsessi l\u00e4bi teha.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td>Suhtluse juhtmine nii, et suhete l\u00e4hedus s\u00e4ilib v\u00f5i kasvab ja konfliktsuse tase v\u00e4heneb, suurendab osapoolte emotsionaalset turvalisust ja aitab rahuldada kuuluvusvajadust. Samuti aitab kognitiivse, emotsionaalse ja k\u00e4itumusliku empaatia harjutamine kaasa mitte ainult k\u00f5igi osapoole jaoks sobivaima lahenduse valimisele, vaid ka enda emotsioonijuhtimisoskuste arendamisele.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>Harjutamiseks kuni 20 minutit. Igap\u00e4evaelus piisab enamasti m\u00f5nest minutist.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-ragdoll\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"8\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1448\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Kaltsunukk<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1448\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"8\" aria-labelledby=\"exercise-ragdoll\"><p>\u00a0<\/p><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Kaltsunukk<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Lihasl\u00f5\u00f5gastus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>Harjutus aitab meil \u00f5ppida, kuidas l\u00f5dvestada lihaseid, mis kipuvad stressi t\u00f5ttu pingesse minema.<\/p><p>P\u00e4ris esimest korda harjutades, on lihtsaim variant proovida k\u00f5iki lihaseid v\u00f5imalikult k\u00f5vasti pingutada, hoida neid m\u00f5ne hetke pinges ja tunda, kuidas lihased ja kogu keha on nagu kivi v\u00f5i puut\u00fckk. Seej\u00e4rel tuleks p\u00fc\u00fcda k\u00f5ik pinged k\u00f5igist lihastest vabastada ja tunda, kuidas lihased ja keha on v\u00f5imalikult pehmed ja l\u00f5dvad nagu kaltsunukk. Harjutust v\u00f5ib korrata, et tunnetada erinevust pinges ja l\u00f5dvestunud olemise vahel.<\/p><p>Neile, kelle jaoks harjutus on tuttav ning pingutuse ja l\u00f5dvestuse erinevus selge, v\u00f5ib soovitada pinguldamise ja l\u00f5dvestamise tehnikat rakendada ainult \u00fchele lihasgrupile, n\u00e4iteks \u00f5lgadele. N\u00e4iteks v\u00f5ib t\u00f5sta m\u00f5lemad \u00f5lad nii palju kui v\u00f5imalik k\u00f5rvade suunas (ilma teisi lihaseid pinguldamata) ja seej\u00e4rel lasta \u00f5lgadel ja k\u00e4tel vabalt alla langeda ning \u00f5lalihased v\u00f5imalikult l\u00f5dvestada. Harjutust v\u00f5ib korrata vastavalt vajadusele.<\/p><p>Need, kes on lihaste l\u00f5dvestamises juba vilunud, v\u00f5ivad lihaste tahtliku pinguldamise osa vahele j\u00e4tta ja m\u00e4rgates pinget m\u00f5nes lihases, kasutada ainult l\u00f5dvestamist.<\/p><p>\u00d5petaja v\u00f5ib teema k\u00e4sitlust alustada sellest, et selgitab \u00f5pilastele, kuidas stress, lihaspinge ja lihaste l\u00f5dvestamine on omavahel seotud. Liikudes \u00f5pilastele harjutuse tutvustamise poole, v\u00f5iks sissejuhatavalt paluda \u00f5pilastel m\u00e4rgata, kuidas nende keha end tunneb ja p\u00f6\u00f6rata seejuures t\u00e4helepanu just olemasolevatele lihaspingetele. Seej\u00e4rel v\u00f5ib j\u00e4tkata \u00f5pilaste juhendamisega harjutuste l\u00e4bitegemisel. \u00d5petaja v\u00f5ib valida, millist v\u00f5i milliseid eelkirjeldatud harjutusi kasutada, s\u00f5ltuvalt konkreetsest klassist ja kasutada olevast ajast. P\u00e4rast harjutuse sooritamist oleks kasulik arutleda koos \u00f5pilastega, kuidas nad l\u00f5dvestumist m\u00e4rkavad ja kuidas l\u00f5dvestunud olek tundub.<\/p><p>Kui \u00f5pilaste jaoks on harjutused juba tuttavad, saavad nad ise ennast nende tegemisel juhendada. \u00d5petaja \u00fclesandeks on kavandada tundidesse hetked, kui ta tuletab \u00f5pilastele harjutuse tegemist meelde ja annab neile aega harjutuse tegemiseks.<\/p><p>Kui \u00f5pilased on vilunud lihaste tahlikus l\u00f5dvestamises, suudavad nad seda oskust kasutada ka selleks, et v\u00e4ltida liigset stressitunnet keerulistes olukordades. \u00d5petaja v\u00f5ib neile meelde tuletada, et nad saavad kasutada lihaste l\u00f5dvestamist, kui l\u00e4heneb stressirohke olukord, n\u00e4iteks eksam.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td>e.g. Dolbier, C. L., &amp; Rush, T. E. (2012). Efficacy of abbreviated progressive muscle relaxation in a high-stress college sample. International Journal of Stress Management, 19(1), 48.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>Harjutamiseks kuni 20 minutit. Igap\u00e4evaelus piisab enamasti m\u00f5nest minutist.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>V\u00f5imalus mugavalt seista, istuda v\u00f5i lamada<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-feeling-in-control\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"9\" aria-controls=\"elementor-tab-content-1449\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Kontrollitunne<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-1449\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"9\" aria-labelledby=\"exercise-feeling-in-control\"><p>\u00a0<\/p><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Kontrollitunne<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>Tunne, et meil ei ole kontrolli selle \u00fcle, mis meiega toimub, v\u00f5ib tekitada stressireaktsiooni ja v\u00e4hendada sooritusv\u00f5imet \u00f5ppimis- ja testisituatsioonides. Kontrollimatuse tunde v\u00e4hendamiseks tuleks rahuldada \u00f5pilaste autonoomia vajadus.<\/p><p>Selle saavutamiseks v\u00f5iks \u00f5petaja p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu \u00f5pilaste meeleoludele ja tunnetele, k\u00fcsida ja kuulata nende arvamusi, teavitada neid eelnevalt kavandatud tegevustest ja prognoositavatest muudatustest ning v\u00f5imaldada neil teha m\u00f5istlikke valikuid. \u00d5petaja v\u00f5iks selleks igas tunnis eraldada m\u00f5ned minutid.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td><p>Ryan, R. M., &amp; Deci, E. L. (2000). Self-determination theory and the facilitation of intrinsic motivation, social development, and well-being. American psychologist, 55(1), 68.<\/p><p>Dickerson, S. S., &amp; Kemeny, M. E. (2004). Acute stressors and cortisol responses: a theoretical integration and synthesis of laboratory research. Psychological bulletin, 130(3), 355.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>Saab kasutada igap\u00e4evase \u00f5petamise ja suhtlemise k\u00e4igus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>T\u00e4helepanelik, siiralt uudishimulik ja lahke suhtlus<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-i-am-good-enough\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"10\" aria-controls=\"elementor-tab-content-14410\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Ma olen piisavalt hea<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-14410\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"10\" aria-labelledby=\"exercise-i-am-good-enough\"><p>\u00a0<\/p><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Ma olen piisavalt hea<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Sotsiaalsete hinnangutega kaasneva \u00e4revuse ennetamine<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>Hirm kaaslaste poolsete negatiivsete hinnangute ees v\u00f5ib p\u00f5hjustada stressreaktsiooni ja v\u00e4hendada sooritust \u00f5ppimis- ja testisituatsioonides.<\/p><p>Sotsiaalsete hinnangute ohu v\u00e4hendamiseks ja kaasneva \u00e4revuse ennetamiseks \u00f5pilastel saavad \u00f5petajad teha mitmeid asju. Nad v\u00f5ivad kinnitada \u00f5pilastele, et usuvad neist iga\u00fche v\u00f5imesse \u00f5ppida ja saavutada m\u00f5istlikult k\u00f5rgeid eesm\u00e4rke. \u00d5petajad v\u00f5ivad anda tagasisidet \u00f5pilaste poolt veel saavutamata eesm\u00e4rkide kohta, r\u00f5hutades s\u00f5na \"veel\".<\/p><p>Lisaks v\u00f5ivad nad sooritusele tagasiside andmisel tunnustada iga \u00f5pilaste isiklikku arengut ja v\u00e4ltida nende saavutuste v\u00f5rdlemist teiste saavutustega.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td>Dweck\u2019s \u2018Growth Mind-Set\u2019model<br \/>Self-determination theory<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>Saab kasutada igap\u00e4evase \u00f5petamise ja suhtlemise k\u00e4igus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>T\u00e4helepanelik, siiralt uudishimulik ja lahke suhtlus<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-let-go-of-your-thoughts\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"11\" aria-controls=\"elementor-tab-content-14411\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - Lase oma m\u00f5tetel minna<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-14411\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"11\" aria-labelledby=\"exercise-let-go-of-your-thoughts\"><p>\u00a0<\/p><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>Lase oma m\u00f5tetel minna<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>L\u00f5\u00f5gastusharjutus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>\u00d5pilaste kaasamiseks siin ja praegu v\u00f5ib olla kasulik aidata neil j\u00e4tta k\u00f5rvale m\u00f5tted ja tunded, mis k\u00e4ivad varasemate v\u00f5i tulevaste olukordade kohta v\u00f5i puudutavad neile endile ja enda tehtule antavaid negatiivseid hinnanguid. Intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid ja korduvad enesekriitilised m\u00f5tted v\u00f5ivad kas tekitada v\u00f5i s\u00e4ilitada stressireaktsioone (mitte lasta neil minna). \u00d5petajana v\u00f5ite koos \u00f5pilastega arutleda selle \u00fcle, kuidas m\u00e4rgata enda peas pidevalt esilekerkivaid m\u00f5tteid ja nende m\u00f5tete t\u00f5ttu tekkivaid tundeid; samuti selle \u00fcle, kuidas meie m\u00f5tted ja tunded v\u00f5ivad olla informatiivsed ja kuidas need v\u00f5ivad olla seotud stressiga.<\/p><p>Seej\u00e4rel saate \u00f5petajana suunata \u00f5pilasi tegema m\u00f5nda meelerahu harjutust, et aidata neil \u00e4ra tunda m\u00f5ningaid oma m\u00f5tteid ja harjutada nende m\u00f5tete lahti laskmist.<\/p><p>N\u00e4iteks: m\u00e4rgake m\u00f5tteid, mis teile p\u00e4he tulevad. Tutvuge nende m\u00f5tetega uudishimulikult ja lahkelt. P\u00fc\u00fcdke meeles pidada, et isegi stressi tekitav m\u00f5te on vaid \u00fcks m\u00f5te, \u00fcks m\u00f5te paljude v\u00f5imalike m\u00f5tete seas. Kui te m\u00f5tet m\u00e4rkate ja seda uurite, \u00e4rge minge selle m\u00f5ttega kaasa. Selle asemel, et m\u00f5tet uskuma j\u00e4\u00e4da v\u00f5i sellega oma peas vaidlema hakata, v\u00f5iksite proovida lasta sellel m\u00f5ttel minna. V\u00f5ib-olla proovite m\u00f5nda kujutlust selle kohta, kuidas m\u00f5ttel minna lasta ja leiate sellise, mis teie jaoks t\u00f6\u00f6tab. N\u00e4iteks v\u00f5iksite ette kujutada, et m\u00f5tted on nagu pilved, mis tekivad ja hajuvad, v\u00f5i nagu m\u00f6\u00f6duvad rongid, mis tulevad ja l\u00e4hevad, v\u00f5i nagu vihmapiisad, mis langevad k\u00fcll teie peale, kuid ei j\u00e4\u00e4 pidama ja voolavad edasi, kuni maha tilguvad.<\/p><p>\u00d5petaja v\u00f5ib kas \u00f5pilasi ise harjutuse tegemisel juhendada v\u00f5i kasutada sobivat versiooni olemasolevatest juhendatud meelerahu harjutustest.<\/p><p>P\u00e4rast harjutuse sooritamist v\u00f5iks olla kasulik arutelu \u00f5pilaste kogemuste \u00fcle, samuti selle \u00fcle, kuidas nad end n\u00fc\u00fcd tunnevad, kui nad on m\u00f5nest m\u00f5ttest lahti lasknud.<br \/>Samuti v\u00f5iks \u00f5pilastele kasuks tulla arutelu selle \u00fcle, kuidas seda oskust igap\u00e4evaelus kasutada ja kuidas seda kasutada stressi ennetamiseks ja leevendamiseks.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td>Laste ja noorukite puhul on t\u00e4heldatud v\u00e4ikest, kuid olulist m\u00f5ju depressiooni ja \u00e4revuse v\u00e4henemisele p\u00e4rast meelerahuharjutuste tegemist. Oletatakse, et see toimib osaliselt stressi v\u00e4hendamise kaudu.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>Harjutamiseks kuni 20 minutit. Igap\u00e4evaelus piisab enamasti m\u00f5nest minutist.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>Parandab kuulamisoskusi, aktiivset osalemist, lahket suhtumist<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Veebiaadressid<\/th><\/tr><tr><td>Internetis on palju k\u00e4ttesaadavaid harjutuste kirjeldusi ja vahendeid, mida saab kasutada.<br \/>E.g., in Estonian <a href=\"https:\/\/soundcloud.com\/anni-kuusik\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/soundcloud.com\/anni-kuusik<\/a><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><div class=\"eael-accordion-list\">\n\t\t\t\t\t<div id=\"exercise-deep-breaths\" class=\"elementor-tab-title eael-accordion-header\" tabindex=\"0\" data-tab=\"12\" aria-controls=\"elementor-tab-content-14412\"><span class=\"eael-accordion-tab-title\">Harjutus - S\u00fcgavad hinget\u00f5mbed<\/span><i aria-hidden=\"true\" class=\"fa-toggle fas fa-angle-right\"><\/i><\/div><div id=\"elementor-tab-content-14412\" class=\"eael-accordion-content clearfix\" data-tab=\"12\" aria-labelledby=\"exercise-deep-breaths\"><p>\u00a0<\/p><p>\n        table {<br \/>            width: 100%;<br \/>            border-collapse: collapse;<br \/>        }<br \/>        th, td {<br \/>            border: 1px solid #000;<br \/>            padding: 8px;<br \/>            text-align: left;<br \/>        }<br \/>        th.subtitle {<br \/>            background-color: #ADD8E6; \/* Light blue *\/<br \/>        }<br \/>    <\/p><table><tbody><tr><th class=\"subtitle\">Pealkiri<\/th><\/tr><tr><td>S\u00fcgavad hinget\u00f5mbed<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Alapealkiri<\/th><\/tr><tr><td>L\u00f5\u00f5gastusharjutus<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">L\u00fchikirjeldus<\/th><\/tr><tr><td><p>\u00d5petaja v\u00f5ib alustuseks arutada koos \u00f5pilastega stressreaktsiooni teemal ja tuua v\u00e4lja, kuidas hingamine stressiolukorras muutub.<\/p><p>Kuna hingamist saab tahtlikult kontrollida, siis hingamistempo aeglustamine nii sisse kui ka v\u00e4lja hingates v\u00f5ib leevendada f\u00fcsioloogilist stressreaktsiooni. Aeglane l\u00e4bi nina hingamine leevendab kiiresti stressiga seotud kehalisi reaktsioone.<br \/>Esmalt tuleks kirjeldada erinevusi kiire pinnapealse l\u00e4bi suu hingamise ja aeglase s\u00fcgava l\u00e4bi nina hingamise vahel. Seej\u00e4rel v\u00f5iks iga\u00fcks m\u00f5ne hetke v\u00e4ltel proovida kord \u00fcht ja siis teistmoodi hingamist. J\u00e4rgmiseks arutlege \u00f5pilastega, mis tunne neil oli eri viisidel hingata. Keskenduge arutelus eelk\u00f5ige sellistele kogemustele, mida saab seostada stressi ja l\u00f5\u00f5gastusega.<\/p><p>Seej\u00e4rel v\u00f5ib \u00f5petaja juhendada \u00f5pilasi, et nad m\u00f5ne minuti jooksul aeglaselt l\u00e4bi nina hingaksid. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f5petaja h\u00e4\u00e4lega loendada loomulikus rahulikus tempos \u00fchest neljani ja \u00f5pilased hingavad samal ajal sisse (\u00fcks, kaks, kolm, neli) ning v\u00e4lja (\u00fcks, kaks, kolm, neli).<br \/>\u00d5petaja v\u00f5ib \u00f5pilasi ise juhendada v\u00f5i kasutada m\u00f5nda sobivat juhendatud hingamise harjutust.<\/p><p>Kui \u00f5pilaste jaoks on harjutused juba tuttavad, saavad nad ise ennast nende tegemisel juhendada. \u00d5petaja \u00fclesandeks on kavandada tundidesse hetked, kui ta tuletab \u00f5pilastele harjutuse tegemist meelde ja annab neile aega harjutuse tegemiseks.<\/p><p>Kui \u00f5pilased muutuvad oma hingamise kontrollimise osas kogenumaks, saavad nad seda oskust kasutada, et v\u00e4ltida liigset stressi keerulistes olukordades. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f5petaja neile meelde tuletada, et nad peaksid s\u00fcgavalt hingama, kui l\u00e4heneb stressirohke olukord, n\u00e4iteks eksam.<\/p><\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Sihtr\u00fchm<\/th><\/tr><tr><td>\u00d5pilased, \u00f5petajad<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Teoreetiline taust<\/th><\/tr><tr><td>M\u00f5ned esialgsed uuringud viitavad sellele, et s\u00fcgav hingamine v\u00f5ib aidata \u00f5pilastel olla stressi suhtes resilientsemad, aga need leiud vajavad kinnitamist tulevaste juhuslikustatud kontrollgrupiga uuringute poolt.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Kestus<\/th><\/tr><tr><td>Harjutamiseks kuni 20 minutit. Igap\u00e4evaelus piisab enamasti m\u00f5nest minutist.<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Materjal ja sisu<\/th><\/tr><tr><td>Parandab kuulamisoskusi, aktiivset osalemist, lahket suhtumist<\/td><\/tr><tr><th class=\"subtitle\">Veebiaadressid<\/th><\/tr><tr><td>Internetis on palju k\u00e4ttesaadavaid harjutuste kirjeldusi ja vahendeid, mida saab kasutada.<br \/>E.g., in Estonian <a href=\"https:\/\/soundcloud.com\/anni-kuusik\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/soundcloud.com\/anni-kuusik<\/a><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>How to deal with difficult situations Coping with Stressful Situations It is expected that everyone experiences some stress at times in everyday school life. Perceiving a bit of stress occasionally can be considered a good thing, as it helps motivate our actions, get started with tasks, and continue striving towards our goals even when facing difficulties. However, stress can become overwhelming and hinder our ability to act. This happens when we lack the resources to cope with a particularly challenging situation or find ourselves in a scenario where stressful situations keep accumulating, making it difficult to overcome the previous stress before new ones arise. In this part of toolbox you will find some tools that could help you and your pupils to cope with everyday stress. Some of the tools can be used in the course of everyday school life to prevent stress, and some in more foreseeable stressful situations to relieve stress. In Pillar I &#8220;How to Flourish&#8221; you will see a description of positive group development. The positive group development happens through a number of phases. While choosing exercises from Pillar II &#8220;Coping with Stressful Situations&#8221; we recommend you to consider the phase of group development the class is currently in, and also be aware of the students who might be currently experiencing high leveles of stress. Try to choose an exercise that will support students wellbeing and development of coping skills and avoid bringing up unpleasant thoughts and feelings. Es wird erwartet, dass jeder in seinem allt\u00e4glichen Schulleben gelegentlich Stress erlebt. Ein wenig Stress wahrzunehmen, kann als etwas Positives betrachtet werden, da er uns hilft, unsere Handlungen zu motivieren, mit Aufgaben zu beginnen und trotz Schwierigkeiten weiterhin unsere Ziele zu verfolgen. Stress kann jedoch \u00fcberw\u00e4ltigend werden und unsere Handlungsf\u00e4higkeit beeintr\u00e4chtigen. Dies geschieht, wenn uns die Ressourcen fehlen, um mit einer besonders herausfordernden Situation umzugehen, oder wenn sich stressige Situationen h\u00e4ufen, sodass es schwierig wird, den vorherigen Stress zu \u00fcberwinden, bevor neue Stressfaktoren auftreten. In diesem Abschnitt des Werkzeugkastens finden Sie einige Werkzeuge, die Ihnen und Ihren Sch\u00fclern helfen k\u00f6nnen, mit allt\u00e4glichem Stress umzugehen. Einige der Werkzeuge k\u00f6nnen im Verlauf des t\u00e4glichen Schullebens zur Stresspr\u00e4vention eingesetzt werden, und andere in vorhersehbaren stressigen Situationen zur Stressbew\u00e4ltigung. In Stufe I &#8220;Wie man aufbl\u00fcht&#8221; finden Sie eine Beschreibung der positiven Gruppenentwicklung. Die positive Gruppenentwicklung erfolgt in mehreren Phasen. Beim Ausw\u00e4hlen von \u00dcbungen aus S\u00e4ule II &#8220;Umgang mit stressigen Situationen&#8221; empfehlen wir, die Phase der Gruppenentwicklung zu ber\u00fccksichtigen, in der sich die Klasse derzeit befindet, und auch auf die Sch\u00fcler:innen zu achten, die m\u00f6glicherweise gerade hohen Stress erleben. Versuchen Sie, eine \u00dcbung auszuw\u00e4hlen, die das Wohlbefinden der Sch\u00fcler:innen sowie die Entwicklung von Bew\u00e4ltigungsf\u00e4higkeiten unterst\u00fctzt und unangenehme Gedanken und Gef\u00fchle vermeidet. Het is te verwachten dat iedereen wel eens wat stress ervaart in het dagelijkse schoolleven. Af en toe een beetje stress ervaren kan als iets goeds worden beschouwd, omdat het ons helpt om onze acties te motiveren, met taken te beginnen en naar onze doelen te blijven streven, zelfs als we met moeilijkheden worden geconfronteerd. Stress kan echter overweldigend worden en ons vermogen om te handelen belemmeren. Dit gebeurt wanneer we niet over de middelen beschikken om met een bijzonder uitdagende situatie om te gaan of wanneer we ons in een scenario bevinden waarin stressvolle situaties zich blijven opstapelen, waardoor het moeilijk wordt om de vorige stress te overwinnen voordat er nieuwe ontstaan. In dit deel van de toolbox vind je een aantal hulpmiddelen die jou en je leerlingen kunnen helpen om te gaan met alledaagse stress. Sommige hulpmiddelen kunnen tijdens het dagelijkse schoolleven worden gebruikt om stress te voorkomen en andere in meer voorspelbare stressvolle situaties om stress te verlichten. In Pijler I \u201c\u201dVeerkrachtversterkend werken\u201c\u201d staat een beschrijving van positieve groepsontwikkeling. De positieve groepsontwikkeling verloopt via een aantal fasen. Bij het kiezen van oefeningen uit Pijler II \u201c\u201dOmgaan met stresssituaties\u201c\u201d raden we je aan om rekening te houden met de fase van groepsontwikkeling waarin de klas zich op dat moment bevindt, en je ook bewust te zijn van de leerlingen die op dat moment veel stress ervaren. Probeer een oefening te kiezen die het welzijn van de leerlingen en de ontwikkeling van copingvaardigheden ondersteunt en vermijd dat onaangename gedachten en gevoelens naar boven komen.\u201d Eeldatavasti kogevad k\u00f5ik koolielu jooksul aeg-ajalt stressi. Kui me tunneme aeg-ajalt pisut stressi, siis seda v\u00f5ib pidada heaks, sest see aitab motiveerida tegutsemist, \u00fclesannetega alustamist ja oma eesm\u00e4rkide poole p\u00fc\u00fcdlemist ka siis, kui seisame silmitsi takistuste v\u00f5i raskustega. Stress v\u00f5ib aga muutuda \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks ja takistada meie tegutsemisv\u00f5imet. See juhtub, kui meil puuduvad ressursid, et tulla toime eriti keerulise olukorraga v\u00f5i kui leiame end keset sellist aega, mil stressi tekitavad olukorrad aina kuhjuvad, mist\u00f5ttu ei j\u00f5ua me eelmisest stressist \u00fcle saadagi enne, kui juba j\u00e4lle kogeme stressi. Sellest t\u00f6\u00f6riistakasti osast leiate m\u00f5ned vahendid, mis v\u00f5iksid soodustada teil ja teie \u00f5pilastel igap\u00e4evase stressiga toime tulemist. M\u00f5ned n\u00e4ited on kasutatavad igap\u00e4evase koolielu k\u00e4igus, et stressi ennetada ja m\u00f5ned pigem ette teada olevate pingelisemate olukordade puhul, et stressi leevendada. T\u00f6\u00f6riistakasti esimesel astmel &#8220;Kuidas edukalt toime tulla&#8221; leiate kirjelduse, kuidas soodustada klassis positiivset grupid\u00fcnaamikat. N\u00e4ete seal, et positiivne grupid\u00fcnaamika kulgeb l\u00e4bi erinevate faaside. Valides t\u00f6\u00f6riistakasti teiselt astmelt &#8220;Toimetulek stressirohkete olukordadega&#8221; m\u00f5ne harjutuse klassis kasutamiseks, soovitame arvestada sellega, millises faasis klass parasjagu on ning samuti arvestada nende \u00f5pilastega, kelle elus on parasjagu eriti stressirohke aeg. P\u00fc\u00fcdke valida harjutused, mis toetavad \u00f5pilaste heaolu ja toimetulekuoskuste arengut ning v\u00e4ltige harjutusi, mille tulemusena kerkivad esile ebameeldivad m\u00f5tted ja tunded. -Es de esperar que todo el mundo experimente algo de estr\u00e9s en alg\u00fan momento de su vida escolar cotidiana. Percibir un poco de estr\u00e9s de vez en cuando puede considerarse algo bueno, ya que ayuda a motivar nuestras acciones, a ponernos manos a la obra con las tareas y a seguir esforz\u00e1ndonos por alcanzar nuestros objetivos incluso cuando nos enfrentamos a dificultades. Sin embargo, el estr\u00e9s puede llegar a ser abrumador y obstaculizar nuestra capacidad de acci\u00f3n. Esto ocurre cuando carecemos de los recursos necesarios para hacer frente a una situaci\u00f3n especialmente desafiante o<\/p>","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"site-sidebar-layout":"no-sidebar","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"full-width-container","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"disabled","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"disabled","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"class_list":["post-612","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/612","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=612"}],"version-history":[{"count":187,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/612\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2458,"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/612\/revisions\/2458"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/schoolsforsense.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=612"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}